Teisipäev, juuni 16, 2020
 

Moe Muusa seisab valikute ees

Kati Kukk | Hiiu Leht
Ettevõtlik Liisi Kummer-Leman keskendub Moe Muusast loome­keskuse kujundamisele, võtab eeskuju “telliskivi­linnakust” ja koondab mõttekaaslasi.
Kuigi paljudele hiidlastele seostub Liisi Kummer-­Lemani nimi eeskätt Kassari rahvamaja ja sealsete kultuurisündmustega, on ta tuntud ka Moe Muusa Disainivabriku, -poe ja re-disain rõivakollektsiooni loojana. Hiljaaegu Kassaris töö lõpetanud Liisi tähelepanu on praegu pööratud loomekeskuse käivitamisele Moe Muusa Disainivabriku ruumides Kärdlas Vabaduse tänaval.
“Selle suve planeerisin nii, et saan nüüd olla Moe Muusa maja perenaine täiskohaga, muidu olen igal pool mujal toimetanud,” ütles ta oma laia tegevusteringi kommenteerides. Siiski seab ta valikuid tehes esiplaanile pere, kus on kasvamas suvel kümneaastaseks saav Iti ja kuuene Lenna.
Ühest valikust sünnib teine
Kassaris oleks ta lõpetanud varemgi, aga ootas õiget inimest, kellele maja üle anda. “Nüüd, kui Roberta Laas tuli ja oli valmis rahvamaja üle võtma, oli mul kerge sealt ära tulla, et siin Moe Muusas tegutseda,” avas ta valiku tagamaid.
See otsus tähendab järgmisi valikuid. Oma kaubamärgi edendamine ja loomekeskuse käivitamine on omavahel otsapidi seotud, kuid kumbki nõuab suurt pühendumist. “Tegelikult on mõlemad valdkonnad loomingulised ja püüan nende vahel tasakaalu leida,” arutles ta.
Üle kaheksa aasta tagasi end füüsilisest isikust ettevõtjana registreerinud Kummer-Leman sidus juba siis oma nime Moe Muusa nimega. Kui algul keskendus ta oma disainiideede toodeteks vormimisele ja müügile, siis aegamisi on lisandunud laiem mõõde – teiste loojate loomingu toetamine. Tema arvates on põnev vaadata, kuhu see välja viib, kui saab Hiiumaa loomemajanduse väikeettevõtjad vastastikku kasulikult koos toimima.
“Siin hakkab kujunema koht, kus on ruumid väiketootmisega alustamiseks ja loomealal tegutsevate inimeste kokkusaamiseks – me saame omavahel koopereeruda, üksteist toetada oma teadmiste ja asjadega ja saame siin koos käia,” kirjeldas ta lühidalt oma plaani.
Inkubaator alustavale ettevõtjale
Kärdlas Vabaduse tänav 4a asuva hoone teise korruse ruume hakkas ta korrastama aastal 2016, kui sai Hiiumaa Koostöökogu vahendusel Leader programmist 17 500eurose toetuse. Esialgu räämas ruumid, kus kunagi olid olnud raamatu- ja loomapood, pandimaja, võrgutsehh ja muud, said uue ilme.
Sisu muutmine on võtnud ruumide korrastamisest kauem aega. Nüüdseks on tal väikeettevõtjatest mõttekaaslasi, kes disainivabriku ruumides leidnud oma toodete valmistamiseks sobivad ruumid.
Keskuse ruume kasutav OÜ Vaba Aed valmistab seal nõgesetootesarja Hiid tooteid. Ettevõtja Margit Pruul rõõmustas, et lisandumas on inimesi ja ettevõtteid ja kujunemas on loominguline inkubaator alustavatele ettevõtetele. “Samas seisus ettevõtjad saavad ideid vahetada ja kogemusi jagada, kuidas hooajalisusest ja saarelisusest tingitud väljakutseid lahendada. Loomingulises keskkonnas koos tegutsedes on võimalik lahendada nii praktilised kui ka sisulised takistused,” märkis ta.
OÜ Kiigik asutaja Häli-Herta Haavapuu paneb seal kokku oma kiigiku-kiiged. Tema on loomekeskuse ruume kasutanud umbes pool aastat ja hindab sealset sõbralikku õhustikku. Ta ootab põnevusega, kuidas läheb käima näidisteruum, kuhu kliendid saavad tulla toodetega tutvuma ka siis, kui teda ennast kohal pole.
Keskuses on tootmis­ruumid leidnud ka Monika Kallas, kelle ettevõte OÜ Ecofreak Cosmetics valmistab Ecofreak kosmeetikasarja. “Me oleme sarnased, kuigi toodame erinevaid asju – see koosolemine on suur asi tegelikult, sest muidu oledki üksi,” tõi Kallas esile teistegi jaoks olulise asja. Enda kogemuse põhjal arvas ta, et tõenäoliselt kogevad praktilise abi või emotsionaalse toetuse vajadust eriti need, kes on saarel uustulnukad ega tunne algul kedagi.
Teevad ägedaid asju
Kummer-Leman ütles, et on saanud väikeettevõtjaid toetada neile ruume ja sisse­seadmisaega pakkudes. “Selleni, et omavaheline sünergia jõuaks avalikkuseni ja et meid teataks koos – mitte ühekaupa, vaid ühise nimetaja all – läheb veel aega,” hindas ta hetkeseisu optimistlikult. “Need, kes teevad ägedaid asju Hiiumaal” – see on nimetus, mille pälvimiseni Liisi loodab koostööd tehes jõuda.
Moe Muusa keskuse juht ei varjagi, et peab eeskujuks Telliskivi keskust Tallinnas. “Jah – seal on kõik suurem ja laiem, aga kuna olen Tallinna tüdruk, siis nägin, millest nad alustasid – veneaegsetest kolehoonetest. Aset­leidnud ümbersünd Telliskivi keskuses näitab, et elu- ja töökeskkonda saab muuta.”
Samas annab ta endale aru, et idee elluviimiseks on vaja nii raha, meeskonda kui palju muud ning et lisaks ehituslikule küljele on ruumi või hoone täitmine kvaliteetse sisuga võibolla keerulisemgi.
Esialgu peab ta plaani korraldada avatud uste päev ja avada ühepäevapood, et tutvustada avalikkusele Moe Muusa disainivabrikut-­loomekeskust, sellesse kogunenud ettevõtjaid ja nende tooteid. Varasematest kogemustest teab ta, et heade mõtete teostumisel ei saa tugineda üksnes entusiasmile, endale tuleb selgeks teha kõik olulised kulud nagu ka see, mille arvelt neid katta.
“Innustun tihtipeale lennukatest mõtetest, aga ilma rahata tööl on piirid. Loomemajanduseski peab töö eest saama tasu, millest elatuda ja ettevõtte majandamine peab ka jätkusuutlik olema.”

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411