Reede, juuni 12, 2020
 

HIIGi neljas lend lööb medalirekordi

Erakogu
Kohe-kohe saavad lõpu­tunnistuse Hiiumaa gümnaasiumi neljanda lennu noored. Prognooside kohaselt on tänavu rekordarv medaliga lõpetajaid. Hiiumaa gümnaasium tellis sihtasutuselt Innove üheksa kuldset ja kolm hõbedast medalit.
SA Innove kommunikatsiooni peaspetsialist Mari Annus selgitas, et koolidele väljastatakse medaleid vastavalt tellimustele. See aga ei pruugi sajaprotsendiliselt kokku langeda sellega, kui palju on medalisaajaid tegelikult. Põhjuseks, et medalisaajate arv võib viimasel hetkel muutuda, koolid tellivad medaleid ka reservi jmt.
“Täpse info medalitega lõpetajate kohta saavad ikkagi ainult koolid anda,” ütles Annus.
Kuna medalisaajad otsustab kooli õppenõukogu, selgub medalisaajate tegelik arv alles peale 19. juunit, kui õppenõukogu koosolek on ära olnud. Hiiumaa gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa aga kinnitas, et rekordit on oodata.
HIIGi esimese lennu 36 abituriendist lõpetas gümnaasiumi medaliga neli ehk 11 protsenti, teise lennu 43 lõpetajast viis ehk 12 protsenti, kolmanda lennu 40 lõpetajast kaheksa ehk 20 protsenti. Kui kõik 46 tänavust abiturienti kooli ikka lõpetavad ja kõik tellitud medalid sel aastal välja jagatakse, kasvab medaliga lõpetajate osakaal
26 protsendini.
Riigieksamid ainuõige valik
Tänavuste abiturientide kooli­lõpetamine kujunes eriolu­korra tõttu tavapärasest väga erinevaks, ohus oli nii riigi­eksamite toimumine kui lõpu­aktus ja kõige tähtsamateks eksamiteks tuli ise õppida.
Märkimist väärib, et sellegi­poolest tegi valdav osa kooli 46 abituriendist vabatahtlikult nii eesti keele riigieksami kui matemaatika riigieksami, vastavalt 41 ja 40 õpilast.
Kuldmedali pretendent Annabel Pielberg ütles, et riigieksamite sooritamine oli tema jaoks ainuõige valik. “Ilma nendeta on tulevikus päris keeruline edasi minna ning lisaks oleme ju terve gümnaasiumi aja eksamiteks õppinud,” tõdes ta.
Kuldmedaliga lõpetav Kristina Joarand ütles, et tegi vabatahtlikult eksamid ära selleks, et ülikooli edasi õppima minna. “Ja isegi kui ei läheks kohe edasi õppima, arvasin, et eksamite tegemine tuleb kasuks,” ütles Joarand, kes jäi oma eksamisooritustega rahule. “Arvan, et läks normaalselt, aga eks varsti tulemustest paistab, kuidas tegelikult läks.” Pielberg ütles, et kumbki eksam polnud just kergete killast, aga ta loodab parimat.
Joarand rääkis, et tema õppimist eriolukord ei mõjutanud: “Kaheteistkümnendas klassis on kevadel ainult eksamid ja need nõuavadki pigem individuaalset tööd.”
Pielberg aga märkis, et tema jaoks oli päris keeruline kevadel üksi õppida: “Interneti vahendusel ja ilma matemaatika õpetaja ja klassikaaslaste abita oli see tavapärasest raskem.”
Kahju on mõlemal sellest, et ära jäid mitmed traditsioonilised koolilõpusündmused nagu viimast koolipäeva tähistav nn tutipäev ja 11. klassi korraldatud pidulik õhtusöök Suuremõisa lossis.
“Viimase gümnaasiumi aasta lõpus on niigi vähe kooli­päevi ja tahaks ju veel viimaseid kordi klassikaaslastega aega veeta,” ohkas Joarand. “Õnneks ei jää me ilma oma lõpuaktusest ja see siiski toimub, kuigi hiljem,”
Annabel Pielberg lisas, et veel suurem oli mure lõpu­aktuse pärast, kuid sellelegi leiti lahendus. Nii peetakse aktus linnapargis laupäeval
4. juulil ja see algab kell 17.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411