Teisipäev, juuni 2, 2020
 

Hiidlased rahvakultuuri aastaraamatus

Kaidar Kängsepp
Rahvakultuuri aasta­raamat 2019 on aastaraamatute sarja 23. väljaanne ja seekord on tegemist mahukaima raamatuga läbi aastate.
“On selge, et tuleviku nimel peame heitma pilgu oma minevikku ja hoidma esi­vanemate traditsioone ning kui kõik meie eelkäijate tegevused noori ei kõneta, siis tuleb sellele piltlikult öeldes lisada natuke värvi ning erksat lähenemist. Fakt on aga see, et peame tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade,” ütles Eesti rahvakultuuri keskuse direktor Kalle Vister raamatule saateks.
Kolm lugu Hiiumaalt
Raamatus on ära toodud eelmise kultuuriaasta statistikat ja lugusid kõikidest maakondadest. Hiiumaa puhul on pikemalt kajastatud kolme teemat.
Pealkirja all “Legendaarne koorijuht pani rahva taas laulma” vahendab allakirjutanu koorijuht Aili-Nelside Soobi nimelise pingi avamist Lauka koolimaja muusika­klassi akna all. Sündmus kujunes väga ilusaks ja emotsionaalseks ning Aili lapselaps Merilin Koskinen ütles, et vanaemale pingi asukoht väga meeldis ja ta oli sellise kingituse üle väga rõõmus. “Ma pole teda aastaid nii õnnelikuna näinud kui nüüd, eriti siis, kui ta dirigeeris,” jagas Merilin oma muljeid.
Aili-Nelside Soop oli aastaid Lauka kooli muusikaõpetaja ja Lauka maa­kultuurimaja juhataja. Tema suurimaks saavutuseks võib pidada Lauka segakoori. 1956. aastal asutatud koori nääpsuke juht Aili-Nelside oli tollal vaid 22 aastane. Koor tegutses 2013. aastani – kokku 57 aastat. Nende aastate jooksul osales koor kõigil üldlaulupidudel, segakooride üle-eestilistel laulupäevadel ja kodusaare laulupidudel. Laulureisidel käidi Rootsis, Norras, Leedus, Soomes, Balti- ja Põhjamaade laulupidudel.
Hiiumaa rahvakultuuri­spetsialist Helle-Mare Kõmmus, kes on ühtlasi laulu- ja tantsupeo kuraator, meenutab pealkirja all “Tule olemine Hiiu saarel” peotule teekonda Hiiu saarel: “XXVII laulu- ja XX tantsupeo tule tulemine on avamäng juubelipeole, kandes endaga laulu- ja tantsupeo väärtusi ja väge igasse Eestimaa nurka. 2019. aastal sai tuletulemise traditsioon 50 aastaseks – esimest korda toimus see 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga.
Tuli süüdati 1. juunil Tartus ERMi pargis ja alustas sealt oma 33 päeva pikkust tee­konda mööda Eestit. Esimene peatuspaik oli Saaremaa, teine Hiiumaa. Teisipäev,
4. juuni on imeilus suvepäev, täis päikest ja rõõmu. Laulu- ja tantsupeo tuli jõuab halulaevaga HiiuIngel Sõru sadamasse täpselt kell 10. Tule toojaks hea kolleeg Krista Saaremaalt.”
MTÜ Iiu Kintsuviiul eestvedaja Malle Mürgimäe tutvustab Hiiumaale pühendatud leheveergudel üht toredat pilli: “Hiiu kannel, rahvapäraselt iiu kintsuviiul, on keskajast pärit poogenpill, mille tõid siiakanti rootslased, kes asusid elama meie saartele ja rannikule umbes XIII–XIV sajandil. Rootsi keeles on selle pilli nimi talharpa ja kõige elujõulisem oli talharpa mängutraditsioon Vormsi saarel, kus see kõigist takistustest hoolimata kestis 1944. aastani, mil vormsilased Rootsi põgenesid.
Tore on tõdeda, et huvi iiu viiuli vastu on õnnestunud äratada ka mõnes lapses. Hetkel on Lauka koolis neli Hiiu kandle huvilist õpilast, kes kord nädalas selle keerulise pilli mänguoskusi püüavad omandada. Pillid aitas neile hankida Käina huvi- ja kultuurikeskus, kus ma pilliõpetajana tegutsen.”
Sellest, kuidas pilliõpe edeneb ja millal kintsuviiuleid kuulata saab, pikemalt juba raamatu lehekülgedel.
Samas on ära toodud ka 2019. aasta  kultuuri­preemiate ja aumärkide saajad, vt infokasti.
Aastaraamatu kujundas ja küljendas Triinu Sarv, trükkis OÜ Paar, raamatu tiraažiks on 400 eksemplari. Aastaraamatut saab lugeda ka elektrooniliselt Eesti rahvakultuuri keskuse kodulehel rahvakultuur.ee

Hiiumaa tunnustused 2019
Kultuuripärl
Preemia antakse välja koostöös Eesti Kultuurkapitali ja Hiiumaa vallaga
VAAPO VAHER „Hiiumaa kirjanduse lugu“ koostamise eest
Elutööpreemia „Tänu ja kummardus“
LIIA LÜDIG-ALGVERE hindamatu panuse eest Hiiumaa ja Eesti kunstiellu
Aastapreemiad
RAUNO ZUBKO Hiiumaa tantsufestivali ellukutsumise ja eestvedamise eest
AIN JEPIŠOV märkimisväärse panuse eest Hiiumaa töö­õpetuse ja käsitöömaastiku kujundajana
Tunnustuspreemiad
VALDEK ALBER Hiiumaa logo ja märgiliste ürituste visuaalide kujunduse eest
MALLE MÜRGIMÄE rahvamuusikaansambli Iiu Kintsuviiul eestvedamise eest
MATKAKLUBI MUKU tervete eluviiside propageerimise ja Hiiumaa ajaloo tutvustamise eest
Eesti Rahvuskultuuri Fond
Kõpu majaka fondi stipendium 2019
TAANIEL PALMISTE loovkirjutamise õpingute jätkamiseks
KRISTEL ALGVERE poeesiaga tegelemiseks
Lepa Anna sukasäärefondi stipendium 2019
KASSARI HARIDUSSELTS Kassarist pärit Vabadussõjas ja II maailmasõjas langenud sõjameeste mälestustahvli paigaldamiseks
Hiiumaa teenetemärk 2019
TIIU VALDMA vaibakunstnik, kes koos abikaasaga andnud uue hingamise Vaemla villavabrikule
Kodarraha aumärk
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi aumärk
HELLE-MARE KÕMMUS tantsuõpetaja, rahvakultuuri­spetsialist Hiiumaal

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411