Reede, mai 22, 2020
 

PPA peadirektor: Haapsalus ei ole enam piiri, mida valvata

Eelmisel nädalal pandi ametisse PPA piirivalveosakonna juht Egert Belitšev – milleks seda ametikohta vaja on, mis saab edasi?
PPA peadirektor Elmar Vaher: Praegune vabariigi valitsus otsustas koalitsiooniläbirääkimistel tugevdada piirivalve juhtimist PPA sees. Nüüd siis, aasta hiljem, jõudis selle tulemuseni, et siseminister muutis politsei- ja piirivalveameti põhimäärust ja lõi sellega PPAsse piirivalveosakonna. Tugevdamine tähendab ka täiesti uue üksuse loomist, mis hakkab tegelema piirikaitse tagamisega ja kuhu tuleb praegu kümme uut ametikohta. Nende ametnike ülesanne saab olema läbi mõelda ja panna kirja väga selged juhised, kuidas kriisi­olukorras piirikontrolli taastada ja piiri kaitsta. Oleme liikumas selle poole, et mitte ainult piiri valvata, vaid ka kaitsta. Idapiiri väljaarendamine jätkub ja meil on üha parem pilt sellest, mis piiril toimub, aga meil peab olema ka valmidus paremini reageerida, et vajadusel piiri kaitsta. Selleks on vaja ülesanded täpsemalt lahti kirjutada, need planeerida ja siis saab minister minna eelarveläbirääkimistele, et selle elluviimine osutuks võimalikuks. Üheks selliseks arendustegevuseks on sisekaitsereserv. Kui suudetakse muuta seadust sellisel viisil, nagu me oleme soovinud, et sõjaeelsel ajal on võimalik kasutada reservüksust, nagu praegu saab seda kasutada Eesti kaitsevägi, siis saaks ka PPA kutsuda reservist inimesed ja suunata nad piiri kaitsma.
Väga oluline on, et vabariigi valitsuse tegevusplaani see osa, mis ütleb, et tuleb tagada asjakohane relvastus ja muu varustus, saaks täidetud. Usun, et siseminister läheb selle saavutamisega jõudsalt edasi.
Miks PPA Haapsalu piirivalvekordoni sulgeb ja kuhu te sealsed töötajad panete?
PPA kohalolu Haapsalus oli, on ja jääb. Kordon aga on üks maja, mis on väga halvas olukorras – katus kukub kohe kokku. Samas on Haapsalus politseijaoskonna hoone, mis ei kuku kokku. Kordon on vana piirivalvehoone ajast, kui valvasime ka sisepiiri ja me ei kuulunud Schengenisse. Tänaseks ei ole Haapsalus enam sellist piiri, mida valvata ja seal ei ole PPA-l enam piiri valvamise tööd ja sellepärast ka selliseid objekte ei ole enam vaja. Merepiiri valvamine käib kahes kohas – kõige tähtsam on merevalvekeskus, kus me näeme, mis merel toimub, ja sündmusele reageerimine toimub piiripunktis ehk sadamas ja vajadusel merel olevate ressursside poolt. Piiri valvamine ja inimeste päästmine merelt on erinevad tööd, kuid kasutame selleks ühte ja sama töövahendit ja samu inimesi. Kumbagi tööd aga ei saa teha hästi majast, vaid ikka seal, kus sündmus aset leiab. Päästmine toimub merel ja kõige tähtsam on planeerida PPA veesõidukid õigesse piirkonda, et vajadusel sündmusele kiiresti reageerida, kas õhku- või vettpidi. Meie ei ole selle maja omanikud, oleme üürnikud, nii et me ei müü seda, lõpetame lepingu ja hoone annab politsei- ja piirivalveamet üle omanikule, riigi kinnisvara aktsiaseltsile.
Mis alus Haapsalust Hiiumaale tuuakse?
See on juba kohal, väike politseikaater Kessu M-10, mis on ehitatud 2017. aastal ja varem seisis Haapsalus. Hiiumaa meeskond teeb esimesi treeninguid ja me vahetame sellega välja Kärdla politseijaoskonna väga vana 1977. aastal tehtud kaatri. Vana kaater jääb seisma, kuna see on vana, Saaremaal Baltic Workboatsis tehtud Kessu valmis aga kolm aastat tagasi.
Milline on meie praegune mereseirevõimekus? Millal tulevad uued radarid? Kas Hiiumaale siis veel radarid jäävad või on uued radarid nii võimsad, et neid on vaja vaid mandrile?
Radariga piiri valvamine on meil heal tasemel, aga küsimus on, mida me tahame saavutada. Kui mõni kurjategija tahaks siia tulla, siis ega ta siia ei uju – ujujat tõepoolest radar ei märka. Samas on meil ka näiteid, kus looma ujumise tuvastab radar ja hea silmaga radarvaatleja kenasti ära. Radarvaatlus on Eesti jaoks väga oluline eelhoiatussüsteem ja kui keegi tahab massiliselt merdpidi hakata piiri ületama ega see info siis meile teadmata ole – väga hästi töötavad nii kaitsepolitseiamet, sõjaväeluure kui ka välisluureamet. Meri on selles mõttes huvitav koht, et kusagil pead sa ju lõpuks randuma ja objekt ei kao ära pildilt, sellepärast julgen ütelda, et merepiir on hästi valvatud ja me teame, mis seal toimub. Merepiiri kaudu ei ole praegu ka reaalset ohtu. Ma ei saa rääkida sõjalistest ohtudest, vaid neist, millega tegelemiseks on loodud politsei- ja piirivalveamet ehk massiline piiriületus või salakaubavedu. Meil on käimas radarite täieliku väljavahetamise projekt, mille tähtaeg on 2025. aasta. Mis puudutab Hiiumaad, siis siin radaripositsioonid olid, on ja jäävad ning asemele tuleb kaasaegsem ja parem tehnika. Ka praegust tehnikat hooldame ja vajadusel uuendame. See projekt, mida me teeme koos partneritega, kes on huvitatud seda pilti saama, alates veeteede ametist kuni kaitseväeni, peab selgitama, kas kusagile on vaja radareid juurde.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411