Reede, mai 22, 2020
 

Metsaistutamisel lõid kaasa Belgia noored

Kati Kukk | Hiiu Leht
Kuu aega kestnud kevadiste metsaistutus­tööde käigus istutati Hiiumaal u 400 hektarile uut metsa ja pandi kasvama ligi 792 000 puutaime. Istutustöid olid tegemas ka Belgiast pärit metsandusõppurid.
RMK Hiiumaa metskonna metsaülema Lembit Lühi sõnul on istutustööde maht riigimetsas püsinud viimastel aastatel enam-vähem ühe­sugusena, olles Hiiumaal vahemikus 260–280 hektarit.
Saarel paiknevas riigi­metsas tegid sel aastal istutus­töid RMK enda ja alltöövõtjate töötajad, kelle käest käis läbi 565 000 puutaime.
Metsa istutamas käis paar­kümmend inimest, kellest kuus on RMKs seda tööd teinud hulk aastaid, saanud vastava väljaõppe ja tunnevad hästi oma tööd. Samuti osalesid hanke korras saadud alltöövõtjate töötajad, kes tegelikult on ka kohalikud inimesed.
Lühi selgitas, et RMK viis läbi riigihanke metsakasvatusteenuse osutajate leidmiseks ja sõlmis nendega kolme- kuni viieaastased lepingud.
Erametsas istutatakse rohkem
Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss ütles, et erametsades on istutusmahud kasvanud, ulatudes tänavu hinnanguliselt 120 hektarini.
“Suuremad metsaomanikud istutavad tänavu Hiiumaale varasemast rohkem, aga järjest enam istutavad ka väiksemad metsaomanikud,” lisas ta.
Kui väiksematel eralankidel saavad metsaomanikud ise istutamisega hakkama, siis suuremad kogused istutatakse sellele tööle spetsialiseerunud ettevõtete poolt. Teenusena pakuvad Hiiumaal metsa­kasvatustöid OÜ Silmakare ja OÜ VMV Metsahooldus.
Belglased jäid saarele
Martti ja Vahur Vesingi, kes on VMV Metsahoolduse eestvedajad, olid selle nädala esmaspäeval metsa istutamas Metsakülas. Neile olid abiks kuus töömeest, kellest kolm pärit Belgiast.
Martti Vesingi rääkis, et juba kolmel aastal on nende ettevõttes olnud praktikante kahest Belgia ametikoolist. Noormehed saabusid vahetult enne koroonakriisi ja viibisid eriolukorra ajal siin metsatööl.
“Teistes maades praktikal olnud kursusekaaslased kutsuti kõik koju tagasi, aga Hiiumaad peeti nii turvaliseks, et neil lubati jääda,” naeris Vesingi.
Kõrvalpõikena lisas ta, et ka varem siin käinud belglastele on Hiiumaa metsad muljet avaldanud ning metsavaeses Belgias on aiandus- ja metsanduserialad väga populaarseks muutunud.
Istutusmahud erinevad
RMK lankidele istutati kõige rohkem mändi, 75 protsenti, kuuse- ja kaseistikuid oli vastavalt 18 ja 7 protsenti. Kui võtta aluseks RMK istutatud metsa pindala, 268 hektarit, on proportsioonid veidi erinevad, kuna istutustihedus on eri puuliikidel erinev: 63 protsenti mändi, 25 protsenti kuuske ja 12 protsenti kaske. “Osad langid on need, kus me teeme n-ö täiendusi, sest mingil põhjusel on eelmistel aastatel istutatud taimed hukkunud, kas metsloomade tõttu, on vee alla jäänud või muul põhjusel,” selgitas Lühi.
Aira Toss ütles, et temale teadaolevalt istutatakse Hiiumaa erametsadesse sel kevadel 127 700 kuuse- ja
99 000 männiistikut. Seega on erametsaomanikud erinevalt RMKst eelistanud kuuske, mille osakaal eraomanike maadele istutatavatest istikutest moodustab üle poole.
Ta tõi ka välja minimaalse istutustiheduse, mis kuusel on 1500 taime hektaril, männil kaks korda tihedam ehk 3000 taime hektaril.
Teada on ka, et eriolukorra tõttu ei pääsenud mandril elavad metsaomanikud kevadel saarele ja seetõttu lükkusid mõned istutused sügisesse. Sügis on tegelikult samuti metsaistutuseks sobiv aeg, kinnitas Toss.
Taimevargad teevad muret
Kuna Hiiumaal taimlaid ei ole, toovad metsakasvatajad taimed mujalt. Riigimetsa taimed tuuakse RMK taimlatest, et tagada taimede vastavus kehtestatud standardile.
“Osa kuuse- ja männitaimi saabuvad kohale külmutatult ja sulavad siin kastides üles nädala-kahe jooksul ning siis istutatakse maha. Külmumine tugevdab taime, sest järgib taime normaalset elutsüklit,” rääkis Lühi.
Istutatud taimede ellu­jäämise- ja kaoprotsenti on tal raske hinnata, sest see on aastati väga erinev. “Taimed on küll korralikud ja tugevad, kuid ikkagi ei lähe mitte kõik kasvama. Enamus siiski jääb ellu.”
Metsaülem kurtis, et paaril viimasel aastal on mureks istikute vargused. Tihti viivad nad taimed paar päeva varem või eelmisel päeval kottidega kohale, aga kui istutajad kohale jõuavad, on taimed kadunud. Lühi soovitas olla ka erametsaomanikel valvas ja jälgida, kust neile pakutavad taimed pärit on.
Aira Toss ütles, et põhiosa erametsaomanike taimedest tuleb Saaremaalt OÜ Simmer taimlast, Võrumaalt OÜst Forestplanter ja Lääne-Virumaalt RMK Kullenga taimlast. Sel aastal tuli taimede hankimise logistikat eriolukorra tõttu ümber korraldada. Toss on abi eest tänulik naabersaare metsaühistule ning Hiiu Autotransile, kellega on koostöö juba aastaid toredasti sujunud.
Metsaistutamisele eelneb maapinna mineraliseerimine ehk langi pinnasesse tõmmatakse sisse vaod. See töö tehakse ära juba aasta varem. Metsaülem ütles, et RMK mineraliseerib kõik langid selleks, et vähendada esimestel aastatel rohukasvu taime ümber ja hoida hiljem kokku noore metsa hooldamise arvelt, mis on väga kulukas töö.
Järjest rohkem metsatöid tehakse masinatega ja juba istutatakse metsagi masinatega, aga see on aeganõudvam ja oluliselt kulukam. Kulukus tuleneb Lühi sõnul sellest, et masinad on kallid. Nii ei olegi veel Hiiumaal masinaga metsa istutatud, küll on masinaga metsa külvatud.
Aira Toss rõhutas, et istutatud taimed vajavad järel­hooldust. Näiteks tuleb jälgida, et männikärsakad taimi ei kahjustaks. Metsakultuure hooldatakse vähemalt kolm aastat, sest puutaim on võrreldes rohttaimedega oma esimestel aastatel väga aeglase kasvuga ja kipub selles konkurentsis kaotajaks jääma.
Lisaks vajavad istutatud taimed kaitset ka ulukite eest. Selleks kasutatakse valdavalt ulukitõrjevahendit Trico, millega töödeldakse taimi sügisel.

 

Sildid: ,

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Nikolai Rebane

    Kas erametsades ka seda teenust saaks tellida ?

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411