Teisipäev, mai 19, 2020
 

Lähedastega suhtlusest saanud defitsiit

Uuringufirma Kantar Emor küsis möödunud nädalal Eesti inimestelt, mida nad lähitulevikus kõige enam teha sooviksid. Tulemused näitavad, et ülekaalukalt esi­kohal on soov lähedastega koos olla.
Sama selgus Kärdlas, kus Hiiu Lehe reporter küsis juhuslikelt möödujatelt nende eelistusi. Soovi sõprade ja sugulastega koos aega veeta tõi välja 42 protsenti Eesti elanikest, sealjuures keskmisest suurem oli see soov 25–34aastaste vanuserühmas.
Kantar Emori konsultandi Kristiina Kruuse sõnul peegeldavad tulemused hästi seda, mis on ühiskonnas parasjagu defitsiit. Tema sõnul on väärtusuuringutest teada, et inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole. “Sõprade ja sugulastega kohtumist võeti varem iseenesestmõistetavana, kuid selle teistmoodi kevadega on lähedastega suhtlusest saanud defitsiit ja see on tõusnud unistuste pinge­reas tippu,” kommenteeris ta uuringu­tulemusi.
Unistus reisida Euroopas ja mujal maailmas oli 31 protsendi Eesti inimeste eelistuseks ning ligikaudu samapalju, 30 protsenti soovis minna spaasse või ujulasse. 27 protsenti elanikest tahab lähiajal minna eriarsti vastuvõtule. Keskmisest suurem oli see soov 50aastaste ja vanemate inimeste seas.
Eestis reisimisest unistab 23 protsenti elanikest. “Kuna kaugemal Euroopas ja mujal maailmas reisimine on praegu välistatud, siis võib eeldada, et soov reisida realiseerub esialgu sise­turismina,” ütles Kruuse.
Hiidlaste eelistused samad
Kärdlas laupäeval juhuslikelt möödujatelt saadud vastused langevad kokku üleeestilise küsitluse tulemustega. Vastajate hulgas oli eri vanuses inimesi – alates kümne­aastasest neiust kuni tublisti üle 80aastase vanaprouani. Oli üksikuid inimesi ja peresid, mandri- ja kohalikke inimesi, kokku
15 vastajat.
Esimese eelistusena tõid kümme inimest välja lähedastega koosolemise, kokkusaamise, ühise ajaveetmise. Enamik neist pidas lähedasi suhteid tõesti oluliseks, kuid rõhutas samas, et see suhe ei olegi katkenud ja seda on hoitud ka kriisi ajal, kasutades otsekontakti asemel rohkem telefoni jmt. Mõned vastajad pidasid pigem silmas kontakte, mis kriisi ajal jäid tahaplaanile, ununesid või lausa katkesid ning kriisi­järgselt tahetakse need taastada.
Ainuke laps, kes vastajate hulka sattus, ütles ilma pikemalt mõtlemata, et tema tahab kooli minna. Sisuliselt on ju seegi soov oma heade kaaslastega kokku saada.
Reisimise soovi keegi vastajatest seekord esile ei tõstnud, kuigi üks 50ndates naine ütles, et soovib minna külla oma mandril elavatele sugulastele-tuttavatele. Seega võiks selle vastuse liigitada nii Eestis reisimise kui lähedastega kokku­saamise alla.
Kolm vastajat ütlesid, et on suurt vajadust tundnud eriarsti järele oma tervise­probleemi pärast, mille tõttu nad on vaevelnud kaks kuud. Neist kaks inimest, abielupaar, olid vanuses 40–50 aastat ja üks naine veidi üle 60 aasta vanune. Kõik kolm olid kohalikud.
Maalt linnapoodi tulnud vanaproua tõdes, et tema elu eriolukorra kehtestamine ei muutnud ja lõppemine ka mitte ning et soove tal ei ole. Ta kurtis oma haige põlve üle, kuid ei pidanud arstile­minekut vajalikuks, sest “põlvele sealt abi niikuinii ei saa”.
Lihtsad soovid
Kantar Emori küsitluse põhjal selgus, et kõrgel kohal Eesti inimeste soovinimekirjas on ka paljud lihtsad ja igapäevased tegevused, nagu näiteks soov vaadata filme kinos, minna juuksurisse, kosmeetiku juurde või käia kohvikutes ja restoranides.
Kruuse tõi võrdluse muu maailma tarbijatrendidega, kus eriolukorra lõppedes on eelistustes kõrgel kohal heaolu ja enda eest hoolitsemise ning aktiivse vaba aja veetmisega seotud tegevused.
Kantar Emor viis Eesti elanikkonna esindusliku küsitluse läbi 6.–13. maini. Küsitlusele vastas 1183 Eesti elanikku vanuses 15–74 eluaastat.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411