Teisipäev, mai 5, 2020
 

Külvikevad algas uue targa traktoriga

Kati Kukk
Kati Kukk
Talveta talv Harju talu külvikevadet oluliselt ei nihutanud ja jüripäeval alustati Partsis suviodra kevadkülvi uhiuue Valtra traktoriga.
Eesti mandriosas algab tera­viljakülv tavaliselt 20. aprillist. Kui mandrilt tulevad teated, et jahe ja lumeta talv on suviteraviljade külvi varasemate aastatega võrreldes pisut hilisemaks lükanud, siis Pühalepa maadel asuvas Harju talus on kevadtööd tavapärases graafikus.
Harju talu peremees Toomas Remmelkoor (56) ütles, et vahe mandriga on ajapikku kahanenud ja viimastel aastatel on nad külviaja alguse aastatetagusega võrreldes oma kümmekond päeva ettepoole toonud. “Seda on võimaldanud põldudel tehtud kuivendus ja põldude avamine päikesele,” selgitas ligi 15 aastat talu pidanud Remmelkoor.
Oma mõju on ka sel talvel jäävabaks jäänud merel: “Meri aurab vähem ja nii ei takista külm udu päikese­soojusel maale jõuda, mistõttu maa soojeneb kiiremini.”
Remmelkoor ütles, et mulla soojenemist tuleks veel kõikjal oodata, aga mullaniiskus kaob kiirelt, kui maa talvel ei külmunud, sestap tuli kevadkülviga juba alustada.
Rohkem teeb talle muret, kuivõrd on vihmane talv mõjutanud mulla toitainetevarusid.
Roolib ise ja külvab pimedaski
Kevadkülvi ajal on uue Valtra traktori roolis talu noorperemees Johannes Remmelkoor (30), kes korraliku välja­õppe saanud isa kõrval, aga täiendanud end ka Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis. Nüüd peavadki Harju talu kaks füüsilisest isikust ettevõtjat: FIE Toomas Remmel­koor Harju talu ja FIE Johannes Remmelkoor.
Noor põllumees tutvustas ajakirjanikule eelmisest Valtra traktorist 100 hobujõu võrra võimsama mootoriga Valtra T-seeria traktorit. “Selle masinaga pole hirmu, et kusagil hätta jääks – jõudu on kõigiks töödeks, mida meil vaja teha,” selgitas Johannes, kes põllutöid hakkas tegema juba 12aastaselt.
Jutust selgus, et uus masin oskab end ise roolida. Kui juht istub kabiinis, on tal käeulatuses juhtkonsool, millega saab seadistada traktori vajalikule režiimile, arvestades etteantud tingimusi ning korrigeerides tööd sisseehitatud andurite abil.
“Kuna satelliitjuhtimine määrab traktori täpse asukoha põllul, saab vajaduse korral täpselt külvata ka pimedas ning tolmustes või udustes tingimustes,” ütles Johannes.
Vaod tulevad sirged, lausa sentimeetrise täpsusega kõrvuti ja ilma ülekateteta. Seega jääb ära topelttöö, mis suure põllu peale säästab hulga aega ning vähendab nii kütuse-, seemne- kui väetise­kulu.
Johannes ütles, et vähetähtis pole seegi, et juhi tervist ja mugavust arvestav kabiin võimaldab töötada kauem ilma, et juht väsiks ja teha põllutööd kaasaegsetes tingimustes.
Agrotehnika loeb
Harju talu põllud on peamiselt madalatel liivakatel muldadel, kus agronoomiharidusega Toomas Remmelkoore sõnul on ilma kuivendamata väga keeruline vilja kasvatada. Nii on talul põuakartlikke maid 50–60 hektarit, teist sama palju raskeid savimuldi, mis kõvaks kuivavad. “See oht on just sel aastal,” märkis Toomas.
Samas on ohuks ka liiga suur sademetehulk, üle 20 millimeetri – see võib külvatud seemne n-ö piimale viia ja siis on lugu paha. Seepärast hoiab peremees külviajal kogu aeg ühe silma peal pidevalt muutuval ilmaennustusel.
Jätkuvalt on Harju talus kasutusel otsekülv kõrrepõllule ja mõnedel põldudel tasanduseks minimeeritud mullaharimine, mille puhul atra ei kasutata. Nende suhteliselt uudsete mullaharimise tehnoloogiate kasutamise poolest on Remmelkoor tuntud ja seda tõsteti esile ka siis, kui ta kandideeris
2018. aastal aasta põllu­meheks.
Tänavu plaanib ta katsetada minimeeritud mulla­harimise puhul väikese lämmastiku lisamist – nii 30 kilo hektari kohta – et taimed saaksid mullast rohkem tuge juhul, kui tuleb taas väga sademetevaene suvi. “Pealtväetamine ilma sademeteta on kasina tulemiga,” on ta veendunud.
Otsekülvi eelised tulevadki Remmelkoore väitel esile põuastel aastatel – segipööramata muld on tihe ja säilitab kauem niiskust, vihmaussid saavad vähem häiritud, hele põhutüü peegeldab tagasi päikesesoojust ja kivistel maadel pole vaja kive koristada. Täpiks “i” peal on küllalt suur kütuse kokkuhoid.
Kasutusel sertifitseeritud seeme
Harju talu kasvatab teravilja ja rapsi enam kui 400 hektaril. Sellest ligikaudu pool ehk 200 hektarit on odra all, 100 hektarit suvinisu all. Ülejäänud neljandik põllumaast jaguneb rukki ja rapsi vahel. Sel aastal laiendavad nad maad mõne hektari võrra seni pajuvõsaga kaetud maatüki arvelt ja loodavad sealt järgmisel aastal ehk juba korraliku saagi saada.
Toomas Remmelkoor ütles, et kevadkülvide seisu saab hinnata vast paari nädala pärast. “Talirukis on enam-vähem ja vajab kohe pritsimist, talinisu aga läks sügisel kohe peale külvi untsu ja nüüd külvame kahekümnele hektarile suvinisu peale.”
Talu põldudel kasutavad Remmelkoored sertifitseeritud seemet, mis üldjuhul haiguste vastu eelnevalt juba töödeldud. “Tahame põllud saada tuulekaeravabaks ja selleks tuleb ühe võttena kasutada kontrollitud seemet,” selgitas Toomas.
Seeme saabub aegsasti juba veebruaris, et põllumees liigselt muretsema ei peaks. Tulevikus loodavad nad oma põldudelt seemne tagasi saada. Praegu aga on neil varuks “mingi kogus vilja mõne põllu jaoks”.
Kuigi saagikogumiseni on veel aega, on saaginumbritele mõeldud küll. Suviotra said nad eelmisel aastal neli tonni hektarilt, kuid põud mõjutas saaki tuntavalt. “Heade olude kokkulangemisel ei ole kuus tonni keskmisena võimatu,” on neil sihid seatud.
Nagu varemgi, läheb suurem osa toodangust läbi vahendaja ekspordiks, aga ka kõik Hiiumaa väikeloomade ja -lindude pidajad saavad omamaise odra ja nisuga varustatud.
Tehnikapark laieneb toetusteta
Külvi- ja muu põllumajandus­tehnikaga on Harju talu hästi varustatud, kinnitas Toomas Remmelkoor. Viimasel kolmel aastal on soetatud kombain, taimekaitseprits, külvik, mullu mobiilkuivati, sel aastal traktor, väetisekülvik ja kasutatud kergrandaal.
“Ühelgi ei ole EU investeeringu kleepsu vaja,” ütles Toomas ja lisas selgituseks, et Harju talus on alates 2009. aastast mittepõllu­majanduslik käive moodustanud üle poole põllumajandus­saaduste müügihinnast ja seetõttu pole neil õigust tehnika soetamiseks abi küsida.
Masinate hindades orienteerumiseks tõi ta näiteks kombaini, mis on üks kalleimaid investeeringuid nende tehnika seas ja maksab ligi 200 000 eurot, traktori hind on üle 100 000 euro, kuivati ja pritsi hind kumbki 60 000 euro kandis.
“Ega ma kurda ja ega Euroopa Liidu toetust ka kõigile jagukski, kuid ma ise toetaksin hektaripõhist makset koos saagikoristamise kohustusega,” ütles ta.
Tema arvates loob projekti­põhine toetamine olukorra, kus külvamisel kaob tulemi mõte, sest kasum investeeringuteks ei tule siis külvamisest, vaid projektitoetusena.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411