Reede, mai 29, 2020
 

“Kui pehmeid kevadtuuli toob lõunast kaunis mai…”

Urve Vaher
WIKIPEDIA
Nende sõnadega algab kaunis laul “Kevade­igatsus” (“Sehnsucht nach dem Frühling”), mis eri aegadel alati meie kooli lauluvarasse kuulunud. Laulu komponeeris Salzburgi kuulsaim poeg Wolfgang Amadeus Mozart 14. jaanuaril 1791 Viinis.
Laulu sõnad, mis avaldati esmakordselt trükis 1776, on kirjutanud Mozarti eakaaslane Christian Adolph Overbeck (1755 Lübeck–1821 Lübeck), kes oli Göttingeni ülikoolis õppinud jurist, luuletaja, diplomaat ja aastast 1814 Lübecki linnapea. Aastal 1804 oli ta Lübecki esindaja Peterburis ja hiljem samas ametis Pariisis, olles Napoleon I ja tema teise abikaasa Marie-Louise von Habsburg-Lothringeni pulmas.
Selles laulus väljendub kevad­soojuse ootus, et õues saaks juba meeldivalt aega veeta. Kui toomingas õitseb, lõoke lõõritab, ööbik laksutab ja aasalilled õitsevad – see ongi päikselise sinitaevaga kaunis mai.
Meie äärmuslikult pehme talve järel on selle aasta maikuu siiski tavapärasemast jahedam olnud, kuid selle viimane nädal tõi lõpuks oodatud toomingate õitemere.
Mozarti muusikas on palju sädelevust ja päiksesära, nii on see ka “Kevade­igatsuses”.
14. jaanuari 1791 kuupäevaga aga on dateeritud lausa helilooja kolm laulu: juba nimetatud “Sehnsucht nach dem Frühling”, “Im Frühlingsanfang” ja “Das Kinderspiel”, Köcheli kataloogi järgi numbritega K596, K597 ja K598.
Eriline on see, et neist esimese laulu algustaktid on nagu “laenatud” tema viimasest Klaverikontserdist nr. 27, B-duur (K595), mis on lõpetatud 5. jaanuaril 1791, tema abikaasa Constanze
29. sünnipäeval.
See oli Mozarti viimane eluaasta, loominguliselt väga viljakas, muuhulgas valmis ooper “Võluflööt” (“Die Zauber­flöte”), aga seotud ka legendidega reekviemi tellinud salapärasest saadikust ja rivaal Salierist kui mürgitajast (ainest on kasutanud Puškin oma väikeses tragöödias “Mozart ja Salieri”, eesti keeles aastal 1973).
Selleks ajaks oli möödunud kümme aastat, kui Mozart lahkus Salzburgi prints-peapiiskopi krahv Hieronymus Colloredo teenistusest, et asuda muusika- ja keisrilinna Viini ja leida igatsetud töökoht. Kõik unistused ei täitunud.
Reekviem d-moll (K626) jäi tema viimaseks, lõpetamata heliteoseks (oktoober – detsember 1791).

Urve Vaher
Allikad: Wikipedia, EE7

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411