Teisipäev, mai 12, 2020
 

Kaugtöö – võimalus ka külaseltsi jaoks

MARGIT KÄÄRAMEES
Sarnaselt distants­õppe laienemisega koolides on koroona­kriis toonud kaasa järsu hüppe üleminekul kaugtööle ja Orjaku külaselts on selle muutusega kaasa minemas.
Kui Orjaku külaseltsi üks eestvedajaid, Margit Käära­mees aprilli algul sotsiaalmeedias teada andis, et infomajas saab kasutada kaugtöökontorit ehk nagu ta tabavalt nimetab – “vaba­kontorit”, oli huvi algul vähene, kuid järk-järgult on see kasvanud. Kääramehe sõnul oli esimeseks kasutajaks üks mandrimees, kes oli perega Hiiumaale “pakku tulnud” ja vajas mõneks päevaks omaette kohta tööks, mida ilmselt pere kõrvalt ei saanud teha. Leidnud kuulutuse sotsiaalmeediast, sõitis ta Kärdlast Orjakusse viiel korral ja oli naljatamisi maja perenaisele öelnud, et inspireerivast keskkonnast võib tekkida lausa sõltuvus.
Kääramees tõi veelgi näiteid kaugtöövõimaluse senistest kasutajatest – gümnaasiumineiu, kelle isa saatis vahelduseks suvekodu kitsastele tingimustele kaheks päevaks lahedamasse keskkonda “närve puhkama” ja koduõppe töid tegema, samuti noor arhitekt, kes otsis inspiratsiooni ning õed, kel oli vaja kindlat netiühendust videokõnede tegemiseks.
Näited kinnitavad, et vaba­kontorisse on kasutajad tulnud erinevatel ajenditel, aga kiire internetiühendus ja rahulik keskkond on olnud peamine, mida on vajatud. Samas on Kääramees veendunud asukoha, ilusate vaadete ja muude pakutavate mugavuste olulisuses ja mõjus, sest inimesed tunnevad selle ära ja oskavad hinnata.
Ammune plaan saab lõpuks teoks
“Kui meil külaseltsi info­majas tegevusi alustades ei olnud kaugtöö jaoks vajalikku internetivõimsust, siis tänu Käina valla Leader-projektile saime lairiba­ühenduse ja see aitab meil oma ammust plaani nüüd ellu viia,” lausus Kääramees, viidates sellele, et külaselts kavandas kaugtöövõimaluse pakkumist juba üle kümne aasta tagasi, külaseltsi maja projekteerimise ajal.
Nüüdseks on lõppenud ka varasemad rendilepingud, mille tõttu teise korruse ruumil oli siiani teine otstarve. Kuid nüüd on ruum kaugtöökontori jaoks vaba.
Aprilli algusest avatud kaugtöökontoris oli esmalt üks töökoht alumisel korrusel, kuu keskel lisandus teine töökoht teisel korrusel. Maja perenaise sõnul saab töö­kohti ka lisada – arv oleneb sellest, kas kasutaja soovib olla ruumis üksi või mitmekesi. Peale maja avamist külastajatele hakkab kontor olema ainult teisel korrusel, see jätkub ka peale eriolukorda ning plaanis on hakata seda kasutama aasta­ringselt.
Ainult lauast-toolist ei piisa
Kääramees andis ka teada, et külaselts on alustanud teise korruse ajakohastamist kaugtöö tegemiseks. Kahe korruse vahele ehitatakse helisummutav vahesein, täiendatakse mööblit ja valgustust, paigaldatakse päikese­valgust varjav ruloo ning asendatakse ajast ja arust printer wifi kaudu töötava nn kombainiga, mida saab kasutada nii suvel toimiv infopunkt, külaselts kui kaugtöötegijad. Neid soetusi toetab 60 protsendi ulatuses kohaliku omaalgatuse programm. “Ilma selleta ei oleks saanud nii suuri ümber­korraldusi korraga teha,” on ta tänulik.
Veel on külamajas olemas lauaarvuti, kuid kuna tänapäeval on tavaliselt kõigil omad sülearvutid kaasas, vajavad kaugtöö tegijad pigem suuremat monitori ja klaviatuuri. Praegu on neid üks komplekt, aga plaanis on edaspidi soetada veel üks.
Vabakontorite puhul võib mõnikord üles kerkida küsimus, keda ja kui palju saab usaldada. “Meie jaoks ei ole probleemiks inimesi usaldada, usaldame neid ja loodame, et seda ei kuritarvitata. Samas on võimalik, et teeme ka edaspidi lepingud, kus kasutaja lubab kasutada kõike heaperemehelikult,” ütles Kääramees välja oma seisukoha.
Hinna kohta on Kääramees uurinud sarnaseid pakkumisi mujal Eestis – näiteks Pärnus ja Haapsalus – ja nõu pidanud HUB Hiiumaa ühe algataja Taavi Juursaluga ning jõudnud praeguse hinnani, mis on 10 eurot päevas. Hind sisaldab töökohta, kohvimasina ja soovi korral ka köögi kasutamist. Muud lisateenused – printimine, skaneerimine, koopiate tegemine – lisanduvad päeva hinnale. Ühtlasi andis ta mõista, et pikema kasutusaja korral saab hinda kokku­leppel soodsamaks teha.
Uues olukorras uutmoodi
Edaspidiste kasutajate hulgas näeb külaselts Kääramehe sõnul eelkõige oma küla perede kojusaabunud lapsi või inimesi, kes tulnud puhkama. Neil on ikka aeg-ajalt vaja teha tööasju, milleks kodus või puhkusekohas pole piisava võimsusega internetiühendust või vajalikku rahu. Siis on kaugtöökontorist abi, olgu virtuaalkoosolekute pidamiseks või lihtsalt omaette töö tegemiseks.
Kuid kasutajate ring võib olla laiemgi. “Meie kontor võiks pakkuda kogukonnaliikmetele võimaluse hakata tegema kaugtööd nii, et sa ei jää oma koju nelja seina vahele, vaid sul on põhjust pea ära kammida ja kodust välja tulla,” ütles Kääramees. “Võibolla õnnestub kaasata kontorit kasutama ka need, kes siiani lihtsalt terrassil on meie wifit oma töö tegemiseks kasutanud.”
“Miks külaselts sellise asjaga tegeleb?” võib keegi ehk umbusklikult küsida. Margit Kääramehel on vastus olemas: “Me oleme oma külamajade ülalpidamise eest vastutavad ja tänases situatsioonis on vaja leida uusi tegevusalasid, mis ka vaiksemal hooajal tooks majja elu ning annaks väikest teenimisvõimalust.” Lisaks märkis ta, et isegi kui vabakontori kasutajaid ei saa olema nii palju, kui soovitud, on tehtud kulutused külaseltsi jaoks ikkagi vajalikud.

Kaugtöö rakendajad saavad märgise

Targa Töö ühing kutsub ettevõtteid ja asutusi taotlema Kaugtöö Tegija märgist.
Märgis näitab, et tegu on paindlikke tööviise soosiva organisatsiooniga, mis ühtlasi on eeskujuks ka teistele.
Ühingu juhi Ave Laasi sõnul on nii kolmel aastal korraldatud märgise konkurss kui ka üldised trendid näidanud kaugtöötegijate arvu kasvu. Samuti laieneb kaugtööd võimaldavate ettevõtete ja asutuste profiil ehk valdkondade ring, kus kaugtööd rakendatakse.
Ühingu pressiteade viitab statistikaameti tööjõuuuringule, mille järgi oli eelmisel aastal Eestis kaugtööd praktiseerivate töötajate hulk, võrreldes 2010. aastaga, kasvanud peaaegu kolm korda.
“Usun, et eriolukorra kogemus kasvatab nende ette­võtete hulka plahvatuslikult, kes paindliku tööviisi võimalused ja plussid enda jaoks avastanud on,“ ütles Laas.
Lisaks tõi ta esile, et kaugtöö ei pea olema ainult ajutine töövorm, vaid loomulik igapäevatöö osa: “Loodan, et paljud, kes maitse suhu said, jäävad paindlikku tööd ka edaspidi praktiseerima ja võtavad ka konkursist osa.”
Märgisele saab kandideerida kuni 29. maini, täites konkursil osalemiseks eneseanalüüsi ankeedi ühingu kodulehel www.smartwork.ee
Kolme aastaga on märgise saanud 120 ettevõtet. Nende hulgas on nii avaliku kui ka erasektori ettevõtteid ja MTÜsid, väikestest suurteni. Märgise on saanud näiteks keskkonnaamet, Haige­kassa, SEB Pank, Sisekaitse­akadeemia, AS GoTravel, Eesti Ettevõtluskõrgkool
Mainor, Anija vallavalitsus, SA Kiusamis­vaba Kool ja paljud teised. Kahel korral on välja antud parima kaugtööd edendava juhi tiitel, mille 2018. aastal pälvis Andres Onemar keskkonnaametist.
KATI KUKK

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411