Teisipäev, aprill 28, 2020
 

Ristsõnameistrist hiidlane ehk veerand sajandit Taipu

Harda Roosna | Hiiu Leht
Äsja ilmus ristsõnaraamat Taip, mille teeb eriliseks, et see on järjekorras juba 20.
Kirjastus reklaamib kogumiku autorit Tiit Kervest (64) kui “ristsõnameistrist hiidlast”, kelle koostatud kogumikus on 100 omapärast ja huvitavat ristsõna, mis vahelduvad krõbedapoolsete mälumängudega. Märgitakse, et vürtsi pakuvad ka Kervese populaarsust võitnud Hiiu naljad ning Kervese kuulsust on kergitanud ka aforismilembus ja seekordki on raamat neist tulvil.
“Hea meel, et tehtud tööd jälle kaante vahel. Olen jäänud juba veerand sajandit oma liistude juurde. Iseeneselegi märkamatult. Tean, et mu loomingul on austajaid kogu Eestis. Ja see on hea tunne,” kommenteeris autor ise.
Kuid 2015. aastal, kui ilmus kümnes ristsõnakogumik, ütles Kerves Hiiu Lehele: “Ei ole ju realistlik loota, et veel kümme “Taipu” ilmuks.” Tuleb välja, et ta eksis.
Milles on Su ristsõnade fenomen, et neid ikka veel ehk juba ligi veerand sajandit ostetakse ja lahendatakse?
Tiit Kerves: Arvan, et staažikad lahendajad on nendega harjunud. Kindlasti on lisandunud “Taibu” fännide hulka ka nooremaid, kellest mõni polnud tollal, kui alustasin, veel sündinudki. Alustasin tundmatus kohas vette­hüppajana, sest trükitöö läks arvutitele üle ja lehte hakkasid tegema nooremad arvutikogemustega inimesed. Ma pikka mõtlemisaega endale ei lubanud. Ajalehele olin ristsõnu koostanud juba üle kahekümne aasta. Töö kõrvalt aitasin lisaks ka Hiiumaa ettevõtjaid, kui tuli kooperatiivide aeg. Suur ristsõnabuum algas siiski 1990ndate keskel ja nii mõnigi neist on siiani elus – näiteks Kuma ja Pirko, mis on Taibu eakaaslased. Alustades lootsin, et suudan igas kuus õhukese vihiku välja anda. Pealegi oli see koduses trükikojas lihtsam ja odavam ka, sest voltisin ja klammerdasin oma tööd enamjaolt üksinda. Müügi­lepingud levifirmadega tuli Tallinnas teha. Algul oli probleeme isegi tööde Tallinna transportimisega, aga head inimesed alati aitasid, kui abi palusin. Aitäh teile, Ants, Ain, Enno, Toomas, Jaak ja teisedki! Nüüd läheb mul juba neljateistkümnes aasta suurfirmade, Ajakirjade Kirjastus ja praegu Õhtulehe Kirjastus tiiva all. Nii et praegu pole muud muret, kui mõistatuste puhtandid koos lahendustega toimetusse saata ja kuu lõpul avaldatud tööde kohta arve esitada. Ka leviprobleemid on unustatud. Uus TAIP 20 on ka Hiiumaa Coopi kauplustes ning Rimis ja Selveris müügil, aga tellides on see muidugi odavam.
Tead sa, millised rist­sõnad lahendajatele rohkem meeldivad – lihtsamad või keerulisemad? Arvestad sa ristsõna koostamisel – see on nüüd lihtne, selle teen keerulisema.
Eks enamikule lahendajaist meeldivad lihtsamad, aga kogenud lahendajaid tüütavad need pikapeale ära. Ristikusse tööle asudes anti mulle kindlad juhtnöörid kätte – millises väljaandes kergemad, millises raskemad. Siiski püüdsin sealgi oma joont hoida ja liiga kergeid mitte teha. Eks minul, nagu teistelgi koostajatel, oma käekiri aastatega välja kujunenud ka.
Mis ajast ristsõnadele hiiu nalju ja aforisme lisama hakkasid? Kust sa neid valid või leiad? Kas oled lugejatelt tagasisidet saanud – meeldib see neile, et ristsõnadele ka muud kraami lisad?
Hiiu naljad, vanasõnad, aforismid on minu Taibus kindlal kohal päris esimesest numbrist peale. Neid pole raske leida, otsin kirjandusest ja internetist. Mis salata, hiiu nalju Erik Heinsoo ja Andrus Roosa kogumikest olen “kuritarvitanud” küll. Eks nad ristsõnades leiavad nii-öelda uue elu ja olen nende kohta kuulnud nii mandrilt kui kodusaarelt kiidusõnu.
Räägi mõni hiiu nali, mille 20. numbrisse lisasid?
Näiteks hiiu nali TAIP 20-st. Kärdlas oli üks kaupmees saanud Petis-Peetri nime. Ega ta iga kord just lausa ei petnud, aga ta oskas äri teha. Tuli üks talumees heina­veoks koormaköit ostma. Peeter harutab ja harutab. Mees arvab, et vast aitab. Peeter paneb omalt poolt pealekauba ka. Ei mehel selle vastu midagi. Enne maksmist tõstab Peeter köie kaalule ja arvutab kilode järgi. Petmist ei mingi­ sugust. (Viimane lause jäi nuputajatele ära arvata.)
Kust sai alguse huvi ristsõnade koostamise vastu?
Ristsõnade koostamise huvi sai alguse nende lahendamisest ja päris poisikesena. Algul lasteajakirjas Täheke ja noortelehes Säde, aga varakult hakkasin ka suurte lehtede omi proovima.
Esimese ristsõna koostamine on ka meeles, see oli Palade kooli seinalehte. Keskkooli lõpuklassis
1974. aastal julgesin oma töö ka tollase ajalehe Nõukogude Hiiumaa toimetusse saata ja see trükiti ära. Sain vist
2 rubla honorari ka. Nii algas koostöö ajalehega, mis kestis üle veerand sajandi.
Kas Hiiumaal toimunud sajaruuduliste ristsõnade võistlusi mäletad?
1980ndatel pühendusin rohkem spordile ja igal nädalal ajaleht mu ristsõna ei vajanudki. Suurem huvi ristsõnade vastu tekkis perestroika ajal, kui 1986. aasta lõpus hakkas Karskusühing üleeestilist ristsõnade lahendamise võistlust korraldama. Igas maakonnas ja suuremates linnades peeti eelvoorud ja spordimehe hing ei andnud rahu neil mitte osaleda. Aitasin ka Hiiumaa eelvooru korraldada ja umbes 20 osalejat Kärdla kultuuri­majas tegi kaasa pelgalt ajalehereklaami peale. Võitis Merike Tingas, ma olin teine ning pääsesime 1987. aasta märtsis Tallinna lõppvooru. Olime seal kõvad keskmikud, teises kümnes üle 30 osavõtja seas. Järgmise aasta talvel-kevadel korraldasime koos tollase Hiiumaa kultuurijuhi Ants Vahtrasega juba oma ülehiiumaalise võistluse nelja eelvooruga ja kahevoorulise finaaliga, kuhu kutsusime ka naabrid läänlased maavõistlusele. Võistlusformaat oli sama, mis vabariiklikel võistlustel: tunni aja jooksul tuli lahendada 30×50 ruudu suurune Skandinaavia tüüpi ristsõna. Kahjuks see ettevõtmine esimeseks ja viimaseks jäigi, sest algas ärkamisaeg. Mina aga võistlesin üleeestilistel võistlustel veel neli aastat edasi ja lõpetasin alati esikümnes. Parimaks jäi kuues koht. Sama koha sain ka aastal 2006, kui ristsõnaajakiri Ristik võistlustraditsiooni oli taastanud. Hiljem ise enam võistlejaterivis pole saanud olla. Nüüd mõnel aastal olen ise olnud üks võistlustööde koostajaist, ka mullu ja tänavu. Hiiumaalt osaleb seal Urmas Berkmann juba aastaid ja on tubli keskmik.
Miks just selline nimi – Taip?
“Taip” on eesti keeles üks väga hea sõna, millel sõna­raamatus koguni kuus tähendust: aru, mõistus, arusaamine, taipamine, nutikus, taibukus. Minu arust oli see kõige õigem nimi ühele ristsõnaajakirjale. Muuseas sain selle nime eest eriti algusaastatel kiitust ka.
Konkurendid teevad juba ristsõnu, mida veebis lahendada saab – mida sina sellest arvad?
Veebiristsõnade kohta ma ei arva midagi. Jäägu need nooremale põlvkonnale. Õige ristsõna lahendamine käigu ikka hariliku pliiatsi ja kustu­kummiga nagu võistlustel. Ka ristsõnade koostamisel on need mu põhilised tööriistad.
Kui kaua veel jätkata kavatsed?
Tore oleks muidugi veel neli aastat jätkata, kui elu ja tervist on – siis saab 50 aastat koostajastaaži täis, aga eks see oleneb kirjastusest, kas neile mu töö vajalik? Loodan, et on. Seniks head tervist ja head taipu!

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411