Neljapäev, aprill 30, 2020
 

Kriisi teine kuu: Kriitika ei tööta, tahetakse lahendusi

Anna Aurelia Minev/ERR
Anna Aurelia Minev/ERR
Aprilli algul Viker­raadios vestelnud kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn ja saate­juht Märt Treier arutlesid, mis meiega toimub, kui oleme poolteist kuud olnud eriolukorra pinge all.
Nõustaja sõnul on teine-kolmas kuu peale kriisi algust tähelepanuväärne eriti selle poolest, et siis kõiguvad inimese psüühilised seisundid ja reaktsioonid kord ühele, kord teisele poole. Kriisipsühholoogid teavad, et sel ajal kriitika ei tööta, sest reeglina tekitab see tugevaid reaktsioone, kuid inimesed tahavad praegu pigem lahendusi.
Märt Treier ütles, et on märganud pead tõstmas teatavat mässumeelsust ja küsis, millega see võib olla seotud.
“Me oleme jõudnud etappi, kus rutiin enam ei toeta piisavalt ja inimene tahab edasi liikuda, tahab teha plaane, näha oma võimalusi. See on faas, kus ta peab saama tajuda, et ta kontrollib oma elu piisavalt ja seepärast on käes aeg teadvustada selgelt, kes on minu inimesed,” selgitas Naarits-Linn.
Ta rõhutas, et oluline pole mitte see, milline on suhtlemis­vahend, vaid see, et on olemas inimene, kel on tahtmist ja võimalust rääkida ja et ta on tingimusteta valmis mind kuulama ning mina tunnen, et tahan ka teda mõista – et see on vastastikune suhe. “Paljud avastavad praegu, et neil ei olegi sellist inimest oma orav-rattas-elus tekkinud,” teadis nõustaja.
Ettevaatust üldistustega
Kui Treier uuris, milliseid märke inimeste majandusliku ja emotsionaalse kindlustunde paranemise kohta võib usaldada, vastas nõustaja, et praegu peaks igasugune üldistus tihedast filtrist läbi minema ning näha tuleks ka asjade teist poolt.
Ta tõi näite noorest perekonnast, kus naine on täiesti vaimustunud koroonaperioodist, sest nüüd saab mees ka aru, et tuleb süüa teha, pesu pesta, lapsi vaadata. Mees aga on täiesti tülpinud, ta tahab tagasi tööle ja mõtleb majandus­küsimustele. “Kummale poole me üldistame?” esitas ta omakorda küsimuse.
Rääkimine ventileerib mõtteid
“Mis torkab kriisinõustajatele silma, kui inimesed pöörduvad kõnede ja muredega nende poole?” küsis Treier.
Vastusest selgus, et keerulisem on eeskätt nendel, kel oli juba enne kriisi emotsionaalselt raske. “Kriisi alguses inimene mobiliseerib ennast, aga nüüd tuleb tagasi see, et endal ei olnud asjad klaaritud, ei olnud endaga rahul ja siis ei ole ta muidugi rahul nende inimestega, kes ta ümber on.”
Nõustaja lisas, et telefoniliinid, mille olemasolu meedias ka korduvalt on meelde tuletatud, on äärmiselt vajalikud, sest rääkimine annab võimaluse oma mõtteid n-ö ventileerida. Tema sõnul on just isiklikud kõned need, mis on kõige raskemad ja nende arv kasvab. Seetõttu on telefoniga 1247 ühendatud ka psühho­sotsiaalse abi telefoni­liin, et nõuandeid saaks jagada kohe.
Kui Treier viis jutu teravnenud laste-, noorte- ja kooli­teemale, ütles nõustaja, et tuleb mõista, kui oluline on kontakt laste jaoks. Ta kinnitas, et rääkides saab neidki olukordi lahendada. “Laste küsimused võivad olla väga siirad ja otsekohesed,” ütles nõustaja ja rääkis loo ühe kaheksanda klassi noortest, kes tahtsid saada nõu, kuidas oma sõpra aidata. “Kestva kriisi puhul on üks oluline toime­tuleku märk tunda ennast vajalikuna ja saada aru, mida mina saan teha,” märkis Naarits-Linn, et sellega aidatakse nii sõpra kui ka iseennast.
Neile noortele piisas selgitusest, et polegi vaja mingeid imetarkusi, on vaja lihtsalt kuulata, on vaja lihtsalt aktsepteerida seda, mida teine räägib ja kui ta lausa lollust plaanib, siis seda on vaja pidurdada.
Abiks hellus ja hoolivus
Kui saatejuht küsis, kuidas on lood abitusega, selgus vastusest, et sellega on väga tõsine probleem. Kui inimene ei tule praegu olukorrast välja ja tal on võibolla majanduslikud piirangud, siis ta hakkab suhtlemist piirama.
“Oluline on küsida abi, mitte pakkuda abi, sest muidu see abitu lihtsalt tõmbub eemale või muutub agressiivseks.”
Samas on inimesi, kes on enda jaoks kriisi ajal lahenduse leidnud sportlikes harrastustes, märkis Treier ja palus selgitada, kus on mõistlik piir.
Selgubki, et stressi puhul on mõlemad pooled olemas – kas üldse enam ei liiguta või siis tegeldaksegi ainult treenimisega. “Kõik, mis on äärmuslik ja liiast, tekitab küsimuse, mis on lahti emotsionaalse seisundiga, sest me oleme tervik – hing, vaim ja keha – ja kõrvalekalded peegeldavad seda, et tervik on katki,” täpsustas Naarits-Linn.
“Kuidas viisakalt ja tundlikult öelda inimestele, kes on äris seisma jäänud või lähevad päris hulluks, et aeg on hakata teistmoodi mõtlema?” tahtis küsija teada.
Vastuseks sai ta, et otse on midagi raske soovitada, kuid lähedane saab küll aidata: “Hellus ja hoolivus on praegu kõige olulisem toetus, mitte targad nõustamised.” Näiteks võib oma kaaslasele öelda, et kui sa tahad metsas joosta, on tore, aga tegelikult on tore, kui me vahel istume terrassil ka. Sellega näitad, et lased tal olla nii nagu ta tahab, aga samal ajal hoiad teda n-ö enda juures ja võibolla muud abi polegi vaja.
Tulemus sõltub juhtidest
Treier poleks Treier, kui ta poleks küsinud, kuidas valitsus võiks rohkem näidata välja hellust ja hoolt.
Kogenud kriisinõustaja vastas, et kui seatakse mingeid piiranguid, siis oleks hea, kui need on selgelt argumenteeritud. Praegu peaks tema meelest väga tunnustama ka seda, et inimesed on võimelised ka ise end kontrollima.
“Üleskutse kodus püsida on natuke oma aja ära elanud, seepärast tuleks nüüd hakata seletama, kuidas turvaliselt liikuda. Tasakaalustatud info sellisest käitumisest, mis meid kõiki hoiab, on see, mis peab hästi võimsalt praegu kõlama hakkama. Ilm on ilus, füüsiliselt liikuma peab, nüüd on küsimus – kuidas liikuda. Seda, muuseas, küsitakse väga palju,” teadis ta.
See aga, mis ees ootab, on kas väga kriitiline seisund või vastupidi, tasakaalukas olukorrast väljatulemine ja see sõltub juhtidest.
Tiina Naarits-Linn toonitas, et kriiside ajal näitab ühiskond oma lõhestumist hästi välja, sest see oli õigupoolest juba enne kriisi olemas. Seepärast tuleks praegu palju mõelda ja rääkida väärtustest – mis on kellelegi tähtis. Ka isiklikus elus tähendab kriis ümber­hindamiste ja muutuste aega, et luua endale natuke turvalisem tulevik.
“Tee seda ise,” kõlas kriisinõustajalt lõpetuseks veel üks oluline sõnum.

Saadet kuulas ja vahendas
Kati Kukk

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411