Neljapäev, aprill 30, 2020
 

Kogemus valla ja kriisikomisjoni juhina

Harda Roosna | Hiiu Leht
Hiiumaalt pärit Toomas Rõhu juhtis 17 aastat Pärnumaal Tõstamaa valda, neli kuud on ta lapsepuhkusel Reili Ranna asendajana juhtinud Hiiumaa valda.
Praegune vald on ruutkilomeetritelt umbes neli korda ja inimeste arvult seitse korda suurem. Ka valla eelarve on umbes seitse korda suurem, 15 miljonit eurot.
Kuidas olete kohanenud?
Toomas Rõhu: Natuke ikka, aga päris kohanemiseks läheb ilmselt rohkem aega. Eks valdade suuruse vahe natuke ikka on, aga paljud asjad on sarnased ja siin teevad osa­vallad palju asju ära kohapeal.
Mida arvate, kas oli hea idee väikesed vallad suuremateks kokku liita?
Kuidas kuskil. Minu meelest see, et võtame viis tuhat elanikku ja liidame nad mehhaaniliselt kokku, ei olnud hea idee. Ma ise uskusin tõmbekeskustesse, et ühineda võiks nende järgi. Või siis teistpidi, tehagi maakonnasuurused vallad, aga praegune liitmine on tekitanud päris palju segadust. Mitte niivõrd Hiiumaal, aga mitmel pool mandril küll, kus liideti mehaaniliselt kokku. Mõnel pool läks hästi ja mõned asjad tehti ära, mida oleks võib-olla juba pidanud tegema, aga mõnel pool olid ebaloomulikud liitmised, mis ehk ei hakkagi tööle.
Kas osavaldade süsteem on asjakohane?
Kui erasektoris peab asi olema efektiivne, siis avalikus sektoris peavad efektiivsusele lisaks kõik ka rahul olema ja kui Hiiumaa inimesed nii arvasid, siis ilmselt ongi see õige. Pingeid võttis see süsteem kindlasti vähemaks ja hea on see, et kohapealne elu on jäetud alles. Hiiumaa eelis võib-olla ongi see, et aeg loksutab selle paika, kuidas õige on – võib-olla see ongi üleminekuperiood. Aga võib olla ka nii, et mandril, kus kõik läbi lõigati ja nii-öelda jõuga liitmine ära tehti, on olukord palju segasem. Näiteks nagu Tõstamaa sai ootamatult Pärnu linnaks – minu meelest see ei ole hea variant. Aga see, et Hiiumaa läheb nii-öelda ühe rusikana välja, on minu meelest hea.
Ootamatult tuli Teil kolmandal töökuul lisaks valla juhtimisele ka kriisikomisjoni juhtima hakata – kuidas sellega toime olete tulnud?
Hea oli, et enne kui eriolukord tuli ja asi tõsiseks läks, jõudsime valla kriisikomisjoniga jaanuaris mõned korrad koos käia. Komisjonis on valla ja erinevate elualade esindajad ning kuigi komisjon ise midagi nii-öelda ei sulge ega lahti ei tee, siis meie arvamust küsitakse ja sellega arvestatakse. Eriolukorra juhi Jüri Ratasega
oleme peaaegu iga nädal rääkinud ja ta on küsinud, milline on meie arvamus. Ja võib- olla see ongi õige, et praegu tulebki otsuseid jooksvalt langetada. Täna siia sõites
[26. aprillil Kõppu – toim] kuulasin raadiot ja inimesed nurisevad, miks ei ole täpselt öeldud kuupäevi, millal saared jälle lahti lähevad. Minu meelest praegu tulebki olukorda jälgida ja ei saagi kohe öelda, et teeme lahti näiteks 12. mail.
Kes siis tegi märtsis ettepaneku saared, sh Hiiumaa vabaks liiklemiseks sulgeda?
Kokku tuli Hiiumaa kriisi­komisjon reedel, 13. märtsil ja siis arutasime, kas peaksime liikluse mandri ja Saaremaaga sulgema või ei. Siis hakkas kõik toimuma väga kiiresti, infot tuli palju…Leidsime, et nagu peaks sulgema, aga siis juba helistas eriolukorra juht Jüri Ratas ja tuli öelda, kas “ei” või “jah”. Kuna kõigil teistel saartel läks ühendus kinni, siis “jah” tuli ka Hiiumaalt. Juba eelmisel päeval olime kriisikomisjoniga seda asja arutanud, nii et mina üksi seda ei otsustanud.
Kui tihti kriisikomisjon koos käib?
Alguses käis koos iga päev, nüüd vastavalt vajadusele, aga vähemalt kord nädalas. Vaatame nädala seisu üle ja kui siis on mingi asi, mis väärib arutamist, siis saame kokku volikogu suures saalis ja hoiame kahemeetrist vahet. Mõned osalevad ka üle võrgu. Viimane koosolek oli neljapäeval [23. aprillil].
Kas oli juba juttu ka saare uuesti avamisest?
Oli küll juttu. Kõlama jäi arvamus, et kui alustada avamist, tuleks esimesena lubada töörännet selleks, et mandril töötavad hiidlased saaks tulla nädalavahetuseks koju, piltlikult öeldes sauna ja pesu vahetama. Teine teema oli Hiiumaal lepinguliste tööde tegijad, nagu näiteks kesk­väljaku ehitajad. Vald neid lubasid ei anna, õigus lubasid anda on politseil, kes loa­taotlusi menetleb. On olnud arutusel, et tulla võiks ka kinnisvaraomanikud, see tähendab, et tulla said nad juba varem, aga nad pidid kaheks nädalaks paigale jääma. Praegu [26.aprillil] saavad nad ühe korra ka tulla ja tagasi mandrile minna. Ka saare majandust pole me päriselt pausile pannud. Kui kellelegi on vaja midagi transportida, siis need asjad on politsei loaga saanud ära korraldatud. Ilmselt on lähiajal aeg liikumispiirang Hiiumaal üldse lõpetada.
Kas Hiiumaa ühenduste piiramine oli ebaproportsionaalne meede?
Kui igal pool saartel see piirang kehtestati, siis ma arvan, et Hiiumaal oleks haigestumine olnud suurem kui liikumine siin oleks vabaks jäänud. Nüüd tuleb loomulikult liikuda selles suunas, et piirangud maha võtta, aga ma arvan, et sel ajahetkel oli see õige otsus. Muidu oleks olnud suur oht, et haigestumine on suurem. Kasvõi näiteks hooldekodudes. Meil on olnud ärevaid hetki, kui hooldekodus haigestus mõni elanik või töötaja, aga läks õnneks.
Turismihooaeg algab tavaliselt 15. mail, kas sel aastal 17. mail, kui eriolukord lõppeb?
Koroonaasja ei tea täpselt mitte keegi maailmas, sellepärast tuleb jälgida, kuidas olukord on. Ma arvan, et praegu ei oska keegi öelda, millised suurüritused Eestis lubatud on. Esmalt võiks liikuma saada tööasjus sõitjad, aga mina täna küll ei oska öelda, millal oleks õige aeg turismiks. Ükski ettevõte ei peaks olema kauem kinni, kui see on mõistlik. Tänaseks on vabariiklik kriisikomisjon öelnud, et algul piirangud jäävad. Millised need olema saavad, selles suhtes usaldan ma teadusnõukogu spetsialiste, kes teavad, kuidas on mõistlik seda korraldada. Ma arvan, et on mõistlik neid kuulata ja me ei saa selliseid otsuseid päris hääletamisega teha. Usun, et kui liikumine muutub vabaks, siis ilmselt algul käiakse välis­maal vähem ja võib-olla siis siseturism näitab siin suve lõpuks positiivseid arve.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411