Teisipäev, aprill 21, 2020
 

Kas terviseedendus jätkab senisel kursil või muutub?

Liina Siniveer
erakogu
Hiiumaa valla tervise­nõukogu on koostamas tegevuskava valla terviseprofiilist tulenevate murekohtadega tegelemiseks, uurisime, kuivõrd mõjutab seda protsessi koroonapandeemia.
Terviseedenduse tegevuskava koostamine on praegu kesksel kohal Hiiumaa vallavalitsuse spetsialisti Martina Martinsoni igapäevatöös.
Tema sõnul lähtuvad tervise­edendajad planeerimisel tegevuskavadest, mis tulenevad paikkonna tervise- ja heaoluprofiilist. Nende profiilide põhjal pani valla tervisenõukogu paika eesmärgid kuni aastani 2022.
Kuna nõukogu leidis, et tegevused tuleb läbi viia eeskätt koolides, on praegu käsil tegevuste täpsustamine ja kooskõlastamine koolidega. Martinson ütles, et paraku võtab koolidelt vastuste saamine koroonakriisist tuleneva distantsõppe tõttu kavandatust veidi kauem aega.
Vaimsed probleemid ja ülekaal
Hiiumaa valla terviseprofiili mahukas tekstis käsitletud murekohtade hulgast seadis tervisenõukogu kõige olulisematena esile kolm eesmärki aastateks 2020–2022.
Märgatud on teise ja kolmanda kooliastme õpilaste muutunud käitumist ning luuakse eeldused vaimse tervise probleemide ennetamiseks.
Koolieelikute ja esimese kooliastme õpilaste toitumis­harjumused paranevad ja regulaarne kehaline aktiivsus kasvab.
Tööealise elanikkonna läbi­põlemise ennetamiseks on algatatud uued süsteemsed protsessid.
Valla haridus- ja kultuuri­osakonna juhataja Karin Kokla, kes juhib ka tervisenõukogu, rääkis, et veebruaris toimunud kahepäevasel tervisenõukogu ja ekspertide kogunemisel läbi viidud ajurünnak oli aeganõudev, kuid aitas teha valiku: “Me ei jõua igas suunas rabeleda, need olid kolm prioriteeti, mis välja valiti ja teeme nendega nüüd tööd edasi.”
Kokla viitas, et siiani ei olnud valla terviseprofiili juures tegevuskava ja seda nad on nüüd just tegemas. Tegevuskava koostamisel on aluseks terviseedenduse valdkonna programmide disainimeetod “Rahvatervise­alaste sekkumiste kaardistamine”, mis aitab määratleda täpseid sihtgruppe ja tegevusi. Moderaatoriks Elo Paap, kes ühtlasi on Martina Martinsoni mentor Tervise arengu instituudi poolt.
Kokla tunnistas, et tegevus­kava ei saagi kuigi laialt ette võtta, sest kõik liikmed on ju hõivatud ka millegi muuga: “Püüame siiski kõige suuremad valupunktid kätte saada ja järgmisel perioodil jälle uued asjad ette võtta – et tasapisi järjest paremini läheks.”
Kuna terviseprofiil on koostatud vastavalt paras­jagu kättesaadud andmetele, on seal katmata lõike, mida tuleks Kokla arvates täiendada. Näiteks ei ole seal piisavalt andmeid eakate kohta. “Seega arenguruumi on,” nägi ta terviseedenduse spetsialisti ees laia tööpõldu. Eriti kui pidada silmas, et terviseks peetakse tänapäeval sotsiaalse, füüsilise ja vaimse heaolu seisundit, mitte pelgalt haiguse puudumist.
Tervise­nõukogu töötab
Tegevuskava töötab välja 14 liikmest koosnev tervisenõukogu, mida juhib Karin Kokla. Nõukogusse kuuluvad lisaks Martina Martinsonile veel Vilma Tikerpuu, Hannes Maasel, Hergo Tasuja, Artur Valk, Liili Eller, Ivi Remmelg, Ingrid Prikk, Merle Salusoo, Riina Tamm, Martin Kõmmus, Moonika Raudsepp, Kädu Aasma.
Martinson märkis, et kõik nad on nõukogusse määratud oma ametikoha tõttu ja arvestades põhimõtet, et kaetud oleksid peamised valdkonnad ning kõik osavallad. Lisaks on määratud ka asendusliikmed.
Maasel, kes kuulub tervise­nõukogusse vallavolikogu haridus-, spordi- ja noorsootöö komisjoni esimehena ja on ühtlasi Käina osavalla esindaja, selgitas, et tervise­nõukogu on institutsioon, mis tegeleb ennetustööga ja propageerib tervislikke eluviise, kuid ei lahenda kriisiolukordi.
“Teemad on omavahel põimunud ja täpset piiri ei saagi tõmmata, mis punktist mis punktini on kellegi valdkond – peaasi, et eri osapoolte koostöö toimib kokkulepitud suunas,” soovis ta.
Tervisenõukogu töös osalevad ka spetsialistid, kes lisasid planeerimisprotsessi valdkonna ekspertteadmisi. Nii osalesid tegevuskava koostamises Käina kooli õpetaja Anneli Sadam, Palade
põhikooli eripedagoog ja juhiabi Maia Jõpiselg, vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kairi Lõppe ja pääste­ameti vanem­spetsialist Kaljo Pihlamets.
Martinson ütles, et kui tegevuskava valmis, peab see saama ka koolide ja teiste haridusasutuste heakskiidu ja siis saab asuda seda vastavalt kokkulepetele täitma.
Pilk suunatud ettepoole
Martinson ütles, et praegune eriolukord ei ole valla tervise­edendajale lisa­kohustusi toonud, ehkki on ülemaailmselt pannud riigid rahvatervise eest seisma ja seda kaitsma. Siiski tõusevad tema sõnul esile mitmed rahvatervist puudutavad teemad, nagu hügieen, liikumine värskes õhus, tervislik toitumine jms, mis toetavad meie füüsilist ja vaimset tervist nii kriisiajal, aga ka muul ajal.
Näitena tervist edendava tegevuse järjepidevuse kohta tõi Martinson koostöö toitumisnõustaja Reelika
Õigemeelega, kes tegi eelmisel aastal Hiiumaa haridusasutuste menüüde analüüsi. Peale seda, aga käis kooliköökides personali nõustamas, kuidas ületada analüüsi käigus ilmnenud kitsaskohti. Samuti andis ta nõu, kuidas kasutada köögi sisseseadet nii, et lastele pakutav toit oleks maksimaalselt tervislik ja täisväärtuslik.
Praeguseks on Õigemeel teinud oma tööst kokkuvõtte, mille põhjal on kavandamisel tegevusplaan – ikka selleks, et meie koolides-lasteaedades pakutavad road toetaks tervisliku toitumise põhimõtet.
Martinson ütles, et eriolukord on muutnud tema töökorraldust – ära on jäänud kõik planeeritud kohtumised, ka ei saa alustada tegevustega enne eriolukorra lõppu. Samas leidis ta kriisiolu­korras ka head ja tõenäoliselt teadvustatakse nüüdsest veel enam, kui oluline on tervis ja haiguste ennetamine. “Rahvatervise olulisus tõuseb kriisis selgelt esile ja annab võimaluse rahvatervist enam väärtustada ja panustada üheskoos tegevustesse, mis tervist toetavad.”

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411