Reede, aprill 24, 2020
 

Kärdla päikese­elektrijaam õigustab end

Miljon eurot maksnud Kärdla päikeseelektrijaam tootis mullu ehk esimesel täistööaastal 1100 megavatti elektrienergiat ja teenis üle 50 000 euro dotatsiooni.
“Kokkuvõtvalt võib öelda, et jaama käivitamine ja toodang on olnud vastavuses planeerituga ja jaama püstitamine Kärdla külje all on olnud igati õigustatud,” ütles OÜ FootonVolt Kärdla juhataja Ilmar Kompus Hiiu Lehele.
Kompus ütles, et päikesejaam on üsna hooldusvaba. “Kuna liikuvaid osasid ei ole, siis ei ole ka kulumist. Tõepoolest, niitma peab mõned korrad suve jooksul, kuid paneelide pesu eest hoolitseb meil vihm,” rääkis Kompus.
Kui jaam 2018. aasta suvel tööle hakkas loodeti, et selle kõrval asuvad tööstus­ettevõtted saaksid osta elektrit otse ja eriti soodsalt. “Otseliini me rajanud ei ole ja kogu toodang müüakse võrku,” ütles Kompus.
Toodetud elektri müüb FootonVolt ühele Eesti seitsmest elektrimüüjast, Alexelale. “Toodetud elektrit ei pea ilmtingimata Eesti Energiale müüma – sarnaselt kodutarbijale on ka tootjal võimalus valida turul tegutsevate bilansihaldurite vahel – meie puhul on selleks Alexela,” selgitas Kompus.
Lisaks elektri müügist saadud tulule maksab riik taastuvenergia tootmise eest dotatsiooni 53,7 eurot/­megavati eest. Arvutus annab tulemuseks, et Kärdla päikesepargi 2019. aasta dotatsioonisumma oli 59 070 eurot.
ASi FootonVolt 3240 paneeliga 1,1megavatine Kärdla päikeseelektrijaam valmis 2017. aastal, see hõlmab 25 000 ruutmeetrit ja oli rajamise ajal suurim Eestis.
OÜ FootonVolt tollane juhatuse liige Marek-Andres Kauts ütles 2018. aastal lehele, et Kärdla jaamal on Eesti päikeseenergeetikas oluline roll – Eesti esimene nii suur päikeseelektrijaam pidi andma kõikidele järgmiste suurte päikesejaamade arendajatele kindlust, et ka siin laiuskraadil tasub päikesest elektrit toota. Kas jaam ikka toodab piisavalt, kas õnnestub see võrku ühendada, kuidas eri tootjate komponendid funktsioneerivaks süsteemiks ühendada – need olid küsimused, millele paljud arendajad vastuseid ootasid ja mis Kärdlas läbi proovitud said.
Kauts selgitas toona, et selliste päikesejaamade tasuvusaeg on pikk ning nende rajamise majanduslik põhjendatus kehtib vaid seni, kui makstakse taastuvenergia toetust, mis moodustab lõpphinnast kuskil 60 protsenti. “Kui see ära kaob, ei ole võimalik majanduslikult tasuvalt päikeseelektrijaama rajada,” ütles Kauts.
Praeguseks on ASil FootonVolt Mandri-Eestis veel 12 sama suurt päikeseparki kui Kärdlas.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411