Reede, aprill 3, 2020
 

Hooldekodud: laustestimist on vaja

Hiiumaa kahe hoolde­kodu juhatajad on veendunud, et nii kõiki hooldekodu elanikke kui ka töötajaid tuleks testida, amet laustestimist ei plaani.
Mõlema Hiiumaal paikneva hooldekodu, nii Tohvri kui Samaaria juhid kinnitavad, et jälgivad hoolega, mis toimub mujal – eeskätt Saaremaa ja Ida-Virumaa hooldekodudes, kus on avastatud koroona­viirusesse nakatunuid.
“Elame sellele kaasa, mis seal toimub ja selles mõttes võiks infot nende kohta rohkemgi olla – vähemalt meie jaoks siin hooldekodus – et oskaksime nende juhtumist õppust võtta,” ütles Tohvri hooldekodu juhataja Pirje Lehtmaa.
Amet: Laustestimist ei tule
Kui sotsiaalminister teatas laustestimisest hooldekodudes, siis Terviseameti Lääne piirkonna juht Kadri Juhkam ütles kolmapäeval Hiiu Lehele, et kõikide hooldekodu elanike ja töötajate testimist Hiiumaal praegu plaanis ei ole.
Küll on ka meie hoolde­kodud jälgimise all ning amet reageerib vastavalt olukorrale. “Kui mõnes hooldekodus avastatakse vähemalt ühel elanikul COVID-19 positiivne proov, siis testitakse ära ka teised hooldekodu elanikud ja töötajad,” selgitas Juhkam.
Lisaks tehakse hoolde­kodudes teste juhuvalimi alusel, et leida üles haigus­sümptomiteta nakatunud töötajad ja kliendid.
Hiiumaal on praegu testi tegemiseks vaja perearsti saatekirja, et seda saada, peavad testitaval olema haigus­nähud. Lehtmaa arvates aga tuleks testile saamine teha paindlikumaks ja muuta senist sümptomitel põhinevat lähenemist.
“Perearsti saatekiri võib ju jääda, aga kriteeriumid, mille alusel ta annab saatekirja testimisele, võiks võimaldada meditsiiniasutuste ja hooldekodude töötajatel soovi korral lasta end testida koroona­viiruse suhtes,” ütles juhataja.
Ta juhtis tähelepanu, et järjest tuleb teateid, kui viirus avastatakse inimesel, kel haigus­sümptomeid ei ole ja kes kannavad nakkust edasi seda ise teadmata ning nimetas seda ohukohaks.
Teadmatus väsitab
Lehtmaa ütles, et tema toetab profülaktika mõttes hooldekodude elanike ja töötajate laustestimist, et tuvastada, mis seisus ollakse ja kas on vaja nakatunuid eraldada või mitte. “On märgata inimeste väsimust sellest teadmatusest ja see vaimne pinge võib olla isegi raskem taluda kui füüsiline,” ütles Lehtmaa.
Tohvri hooldekodu hooldus­juht Kairi Koppel aga tõi esile laustestimise teise külje, öeldes, et see võib tekitada hooldekodu elanikes liigset ärevust ja segadust.
Samaaria hooldekodu juhataja Ülo Kikas rääkis, et mõned nende töötajad ja ta ise on saanud end ettevaatuse mõttes testida. Seni on nelja inimese tulemused olnud negatiivsed.
Temagi rõhutas, et testimisele pääseb ainult juhul, kui esineb haigusele ise­loomulikke sümptomeid, kuid Saare­maa hooldekodu laus­testimine näitas, et sümptomid olid avaldunud ainult kahel positiivse testi tulemusega inimesel 22st.
“Järelikult klassikaliste sümptomite avaldumisel testimine justkui ei võimaldaks haiglas-hooldekodus nakatumist aegsasti avastada,” arutles Kikas ja lisas, et valmistavad ette taotlust kogu hooldekodu pere laus­testimiseks.
Hooldajad veel terved
Kaheksa hooldajat, kes Tohvri Hooldekodu 53 elanikul aitavad toime tulla igapäeva­toimingutega, on kõik seni terved ja keegi ei ole pidanud võtma haiguslehte. Kaks hooldajat olid küll karantiinis peale seda, kui tulid Kuressaarest koolist, aga see on nüüdseks juba möödas. Vaatamata sellele, et töötajad on terved, vahetused toimivad ja õhkkond on positiivne, kõlas Pirje Lehtmaa hääles kurvavõitu noote kui ta ütles: “Ehteestlaslikult – ma ei julge siiski hõisata, et kõik on hästi.”
Ülo Kikas ütles, et neil oli haiguslehel või karantiinis neli töötajat, alates nelja­päevast kolm. Tööst eemal on kaks töötajat, kes kuuluvad riskigruppi ja kellega ei saa nakkusohtlikul perioodil arvestada. Õnneks on eemalolijaid asendama leitud kaks kvalifitseeritud hooldus­töötajat. Juhataja sõnul on töötajate leidmine keerulistel hetkedel olnud talle oluliseks julgustuseks.
Nii Tohvri kui Samaaria hooldekodus järgivad töötajad nõudeid, et nakkuse levikut vältida ja mõlemad juhatajad kinnitasid, et praegu tehakse seda erilise tähelepanuga. Kui varem ei kasutatud tavaolukorras maske kummaski hoolde­kodus, siis nüüd küll. Tohvri hooldekodu hooldusjuht ütles naljaga pooleks, et maskides töötajaid oli alguses kahtlustatud klouniks hakkamises, nüüdseks on hoole­alused sellega harjunud.
Ka on juhendatud hoolde­kodu elanikke käituma vastavalt kriisiaja nõuetele – olema võimalikult palju oma toas, et kontakte vähendada. “Esialgu on ettevaatusabinõude mõju märgata selles, et tänavu ei ole keegi meil grippi jäänud,” rõõmustas hooldusjuht.
Mis teeb muret
Kui Tohvri hooldekodus on kaitsevahendite varu praegu piisav ka nüüd, mil paljud selle nappuse üle kurdavad, siis Samaaria hooldekodus ongi suurimaks mureks kaitse­varustus, mida saada pole. “Vajaksime erakorralise olukorra jaoks ühekordseid kitleid, juuksekatteid, kaitseprille, ffp2/N95 maske,” loetles Kikas.
Probleemiks nimetas ta ka seda, et kriisiolukorras peaks olema võimalus tõhusalt eraldada haiged ja terved inimesed, kuid Samaaria hoolde­kodu hoones oleks pikema aja jooksul ristsaastumist keeruline vältida.
Ehkki hooldekodudes tehakse kõik endast sõltuv, et kaitsta elanikke ja töötajaid ülinakkava ja ohtliku COVID-19 eest, mõistavad hooldekodu juhid muret, mida lähedased praegu tunnevad oma hoolde­kodus viibiva pereliikme või tuttava pärast.
“Kui tavaolukorras on võimalus, et käiakse oma lähikondlasi vaatamas, siis eriolukorra ajal seda kahjuks ei saa teha,” tõdes Kairi Koppel.
Pirje Lehtmaa nentis, et praegune olukord tekitab pingeid kõigile osapooltele: “Lahendus saab olla üksteisemõistmise, mitte vastandumise pinnal.”

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411