Neljapäev, aprill 9, 2020
 

Hiiumaa suurinvestoritest ja nende plaanidest

Kui kõik Eesti investorid, kes lubanud Hiiumaale spaa ehitada, oma lubaduse täitnuks, tegutseks saarel neid juba neli – kaks Kärdlas, üks Kõrges­saares ja üks Emmastes. Välisinvestoritega on hiidlastel seni pisut rohkem õnne olnud. Tõsi küll, spaasid pole nad saarele ehitada lubanud.

Harda Roosna | Hiiu Leht

Roograhu sadam ja Jari Lindroos

2006. aastal soetas soomlane Jari Verner Lindroos Kärdla lennuvälja lähistel sadama­kinnistu, 2007 tegi korda vana kai, 2008 ehitas valmis paadikuuri, 2011 sai valmis sadama­hoone ja avas Roog­rahu pitsarestorani, 2013 ehitas paadikuuri ümber suviseks toitlustus- ja peokohaks, 2015 süvendas sadamabasseini, samal aastal aitas hiidlastele soetada päästepaadi Wiima, tunamullu laiendas söögikohta välipaviljoniga, mullu aga lisaruumiga – külastajad ei mahu ülipopulaarsesse ja aastaringi avatud söögikohta muidu ära.

AIVAR ÕEPA

Plastiettevõte AS Dagöplast ja Leif Sören Andersson

1997. aastast on pärit üks saare välisinvesteeringute suurimaid edulugusid, kile­toodete tootja AS Dagöplast Käinas. Ettevõtte idee sai alguse 1997. aastal, kui Rootsi ettevõtja Leif Sören Andersson
tuli sõbrale Hiiumaale külla ja sattus juhuslikult ühte Käina plastitööstusesse. Otsinud üles ettevõtte juhi, otsustasid nad koos kiletootmist proovida ja 1998 loodi aktsiaselts Dagöplast.
Aastal 2015 müüs Andersson ettevõtte Norra päritolu kontsernile BioBag International. Juba järgmisel aastal tõi BioBag Hiiumaale oma Norra tootmise – 40 rekatäit seadmeid – ja kogu müügitöö. Ettevõtte toodanguks on biolagunevad kilekotid ja kiled, polüetüleenist kile­kotid ja -põlled, hoiatuslindid, kaablikaitselindid ja plast­torud jms. Samuti töödeldakse ümber plastijäätmeid. 2018. aastal oli ettevõtte müügitulu 14 miljonit eurot, põhivarasse investeeriti 778 000 eurot ja kasum oli 282 000 eurot.

Helja Kaptein

Pharma Systems Eesti

1997. aastal asutatud OÜ Pharma Systems Eesti valmistab siiani Emmastes hingamisaparaatide filtreid. Ettevõtte omanikeks on Rootsi emaettevõte Pharma Systems PS Aktiebolag ning neli rootslasest eraisikut. Kogu müügitulu teenitakse valmistoodangu müügist emaettevõttele ja seda on pisut üle 900 000 euro aastas. Ettevõtte kogenud töötajad on nii kõva trump, et seda on aina laiendatud ja osa tootmist ka Rootsi ema­ettevõttest üle toodud. Ettevõte omalt poolt pakub ligi poolesajale töötajale stabiilset töökohta ja kindlat palka. Ettevõtte hingamis­süsteemide komponentide tootmise kogemus on aastate­pikkune ja selle tunnuslause “iga hingetõmme loeb”.

Hiiu Leht | Hiiu Leht

Kolm spaad korraga

2007. aastal hõljus Hiiumaa kohal õhus koguni kolm spaaprojekti. Kärdlasse tahtis veekeskuse rajada AS Avies Holding, tervisekeskuse soovis Kärdlasse rajada AS ASD-Investeeringud ja Kõrges­saare kalatehase asemele pidi kerkima Oliver Kruuda Keefiri spaa.

Lennufirma Avies aktsionäre koondav AS Avies Holding plaanis 4 hektari suurusele Hausma rannaalale rajada kolm suuremat hoonet, millest veekeskusega spaasse tulnuks 120, taastusravikeskusesse 30 ja odavamat tüüpi hotelli 60 kohta.
ASi Avies nõukogu esimees Kersten Saar ütles tollal, et hinnanguliselt võiks Kärdla spaa ehitamine maksma minna 120 miljonit krooni ja tollane Kärdla linnapea, et ehitus võiks alata 2009. aastal.
Sama aasta märtsis andis Kärdla linnavalitsus loa ka teise spaa ehitamiseks, mille arendajaks oli AS ASD Investeeringud. 2008. aastal ütles ettevõtte juhatuse liige Alvar Jaamu Äripäevale, et on plaanist loobunud ja Hiiumaa arendus jäi toppama segaste maaküsimuste tõttu.
Lennukompaniis Avies enamust omava ASi Avies Holding nõukogu esimees Kersten Saar aga kinnitas samas artiklis, et investoritel on jätkuv huvi, kuigi “saare ainsasse linna mereäärne hotell-tervisekeskus rajada on kohalike seas tugevat vastuseisu tekitanud”.
2007. aastal kirjutas Hiiu Leht Oliver Kruuda suurejoonelisest plaanist rajada Kõrgessaare kalatööstuse pankrotipesast ostetud hoonetesse spaa. Projekti esitlenud OÜ Keefiri SPA juhataja Siret Liivamägi rääkis, et tehasekompleksi tulevad korter-hotell, piimaspaa ja kunstitöötoad.
2008. aastal kinnitas Liivamägi Äripäevale, et nemad oma plaane muutnud pole: “Kiirustamiseks pole väga põhjust. Me vaatame asja praegu rahulikult.” Põhjalikud ümberehitustööd pidid algama järgmisel, 2009. aastal ja kompleks valmima 2010.
Paaril järgmisel aastal tegi arendaja kalatehases suuri lammutustöid ja 2012. aastal pani sisuliselt varemeteks muudetud kompleksi müüki.
Emmaste spaa
2011. aastal kirjutas Hiiu Leht, et 1987. aastal valminud 2179,4 m² netopinnaga Emmaste rahvamaja müüs vald ligi 15 aastat tagasi erakätesse. Esimesed omanikud plaanisid hoonesse teha spaa, kuid plaan teoks ei saanud. Hiljem on maja liikunud käest kätte. Mullu augustist on hoonel taas uus omanik, kes väidetavalt on lubanud hoonest teha rahvusvahelise kunsti meka.

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kalana sadama lubadused

Kalana sadam on üks Hiiumaa objekte, mis pälvinud välisinvestorite huvi ja saanud ka investeeringu, kuid laguneb siiani. 2011. aastal kirjutas Hiiu Leht, et OÜ DM Harbour Capital, mille ainus juhatuse liige oli Tallinna linnavolinik Nikolai Stelmach, ostab Kalana sadama. Tehing sai teoks 1. juulil. Mõned päevad varem omandas teine Stelmachi juhitud firma DM Agro Capital OÜ ka sadama kõrval asuva 33hektarise Ristna kinnistu. Hiljem liikus sadam OÜ Reliable Investments omanike kätte. Stelmach ütles, et ettevõtte omanikud Dmitri Morozov ja Natalja Kimura on tema “toredad tuttavad, eraisikutest ettevõtjad, kes on heas mõttes väga suured merenduse fännid.” Hiljem sai tehing tuntuks osana IRLi liikmete nn elamislubade ärist, millega lisaks Stelmachile olid seotud veel Indrek Raudne ja Siim Kabrits. Sadam aga laguneb edasi paigaldatud sildist (pildil) hoolimata.

Helja Kaptein
Kadunud kombijaam

2016. aastal kirjutas Hiiu Leht, et tollane Hiiu Maavalitsus sõlmis kasuliku leppe. Leppe allkirjastasid Jaapani ettevõtte Your Energy Development Co.Ltd tegevjuht Noriyoshi Konzo ja Hiiu maavanem Riho Rahuoja (pildil). Jaapanlaste lubadus oli rajada Hiiu saarele unikaalne mudel-kombijaam – Euroopas esimene. Jaamal oli saarel eestkõnelejaid ja ideel paistis jumet. Jaapanlaste näidiskombijaamas oleks põletatud väheväärtuslikku puitu, mis risustab saare raielanke ja loopealseid. Jaama rajamise maksumuse suurusjärguks pakuti 4–5 miljonit eurot. Juba otsiti jaamale asukohtagi, kuid neli aastat hiljem pole jaapanlastest saarel ei kippu ega kõppu.

erakogu
Emmaste piimatööstus ja Haidari

Eesti taasiseseisvumise järel oli Hiiumaa (kuri)kuulsaim välisinvestor afgaan Mohammad Yaqub Haidari. Tema ette­võte, AS Lacto ostis pankrotistunud Emmaste piimatööstus­kompleksi koos võlgadega 1998. aastal. Juba järgmisel aastal hakkasid asjad hapuks minema ja Hiiumaa talunikud enam Rapla Lactolt raha ei saanud, piima eest maksti juustu või väetisega. Lacto tegutses Emmastes kuni 2001. aasta suveni. Veidi aega enne tootmise väljaviimist Hiiumaalt omandas Lacto ka Hiiumaa Agro piimafarmid. Rapla piimatööstuse ära ostnud Lacto muutus raskuste tekkides Rapla Dairy´ks, mille pankrot kuulutati välja 2003. aastal. Kohus mõistis Haidari alluvad süüdi maksupettustes, Haidarile määrati tagaselja maksukuritegude eest vanglakaristus, aga ta ise pole ennast kunagi süüdi tunnistanud. Oma kodumaal Afganistanis oli Haidari põllu­majandusministri kandidaat ja 2017. aastast Kabuli provintsi kuberner.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411