Reede, aprill 24, 2020
 

Haigla taastab maikuu jooksul samm-sammult tavapärast töörütmi

ARVO TARMULA
Tõnis Siir on nii SA Hiiumaa haigla kui SA Läänemaa haigla juhatuse liige. Läänemaa haiglas lõppes Siiri juhatuse liikme leping märtsikuuga, seda pikendati kolmeks kuuks ja seejärel lahkub ta Läänemaa haiglajuhi kohalt.
Küsisime, kuidas mõjutab see muudatus Hiiumaa haigla juhtimist ja millal naaseb siinne haigla tavatöö juurde?
Tõnis Siir: Hiiumaa haigla juhatuses on kaks liiget, Riina Tamm ja mina. See, et lõpeb minu leping Läänemaa haiglas, kus olen juhataja üheliikmelises juhatuses, ei mõjuta Hiiumaa haigla juhtimist. Minu leping Läänemaa haiglas pidi lõppema märtsi lõpul, kuid erakorraline olukord tingis selle, et lepingu tähtaega pikendati kolm kuud, et juhatuse vahetus ei toimuks ekstreemsel ajal. Hiiumaa haigla juhatus jätkab tööd samas koosseisus nagu seni.
Millal taastub tavapärane töö Hiiumaa haiglas?
Plaaniline ravi taastub samm- sammult. Me peame haiglas olema valmis isolatsioonimeetmeteks, et kui viirus peaks uuesti levima hakkama, oleks meil võimekus sellele koheselt reageerida. Polikliinikus alustame vastuvõttu loodetavasti järgmisest nädalast Hiiumaa kohapealsete tohtritega, samuti alustame plaanilist ravi osakondades ja osaliselt ka uuringuid. Ambulatoorsele ravile vastuvõttu alustame praeguse plaani järgi mai algusest. Mai algusesse jääb ka jätkamine täiendavate uuringutega, näiteks gastroskoopiaga. Plaanilised operatsioonid hakkavad tõenäoliselt toimuma mai algusest. Meil on Hiiumaa perearstidega kokkulepe, et nende vahendusel tehakse ära opile eelnevad koroonatestid. Selles osas on olnud hea koostöö ja nii suudame üksteise abil võimalikke probleeme ennetada.
Kriisieelne töökorraldus Hiiumaa haiglas toimis suhteliselt hästi ja tahaks seda kriisi­järgseltki hoida. See tähendab, et paljud eri­arstid käivad mandrilt Hiiumaa haiglasse tööle, kuna siia ei ole võimalik kõigi erialade arste saada täiskohaga tööle ja selline arstide liikumine paraku jääb.
Kuid viirused ei kao meie elust ning tõenäoliselt peame viirushaigustega rohkem tegelema ja palju rohkem kasutama isikukaitsevahendeid ning tegema rohkem sellega seotud kulutusi. See ei ole mulle ega paljudele ilmselt meelepärane, aga mingi aeg tuleb sellega arvestada.
Ravijärjekordadest saame kiiremini lahendatud need, mis tehtavad meie endi arstidega, aga pikemalt püsivad need, kus toome spetsialisti väljastpoolt – näiteks silmaarsti, psühhiaatri, nahaarsti.
Ma arvan, et üks kuu ei ole löönud tervet elu nii sassi ja me suudame need asjad lähikuudel lahendada. Siin tuleb kasuks Hiiumaa elanike väike arv. Haigla vaatab tekkinud ravijärjekorrad üle ja pakub omalt poolt välja lahendused, võttes arvesse haigete vajadused.  Haiged, kellele paistab, et nad on justkui märkamata jäänud, võivad endast teada anda otse haiglasse. Ka perearstid tegutsevad edasi ja nii on kontaktivõimalus arstiga kogu aeg olemas.
Oleme seni vältinud plaanilisi operatsioone, aga need tuleb ka ära teha, arvan, et ka nendega alustatakse maikuus. Kriisieelselt oli Hiiumaa haiglas plaanilisi operatsioone aastas ligikaudu 250. Arvan, et sellisel hulgal tehakse neid ka tänavu ja doktor Talts saab teha kõik edasilükatud lõikused. Erakorralisi operatsioone tehti ka eriolukorra ajal – ussjätkepõletikud, mädakolde avamised jmt – ja nende esinemis­sagedus on olnud tava­pärane. Eriolukorra ajal langes erakorralise meditsiini osakonda pöördumiste arv ligi poole võrra ning päevas tuleb tegeleda viie-kuue juhtumiga. Seejuures on mitme haigla andmete põhjal märgata, et algul, kui tekkis šokk, siis see number langes, aga kroonilised haigused on inimeste kallal edasi ja nüüd vaikselt kasvab ka EMO külastatavus.
Eriolukorra ajal on olnud kuus sünnitust, mida on üsna palju, arvestades, et tavaliselt on Hiiumaal aastas 50–55 sünnitust, seega kuus keskmiselt neli-viis.
Tavapärane on olnud ka nende patsientide arv, kes viidi ravile Tallinna. Seda tuleb ette kuu jooksul 15–16 korda. Kõik patsiendid, kelle puhul see erakorraline vajadus tekkis, said transpordi ja viidi üle teise haiglasse.
Mis puudutab kaugvastu­võtte, siis need toimusid vähesel määral ka varem. On mõistlik kasutada ära kaugvastuvõttude tugevused – näiteks kohaleminekuga seotud aja kokkuhoid. Samas on selge, et tuleb läheneda n-ö juhtumipõhiselt ja otsustada jooksvalt, kas kasutada otse- või kaugvastuvõttu.
Kuidas hindate toimetulekut kriisiga?
Ütlen ausalt, et see aeg on olnud kurnav. Arstidel ja haigla teistel töötajatel on sama­sugune paine, nagu kõigil teistel inimestel ja pinget lisab see, kui me ei tea, kuidas täpselt asju lahendada, kuidas kaitsta patsiente, kolleege, ennast, sest taolises situatsioonis me varem pole olnud. Ometi on hea meel, et Hiiumaa haigla on näidanud end toimetuleva üldhaiglana. Soovin siiralt, et nii ka edasi läheks. Olen ise eriolukorra piirangute tõttu suhelnud Hiiumaa haigla kolleegidega vaid telefoni teel ega ole käinud iganädalaselt seal kohal, nagu kriisieelselt. See on olnud vajalik, sest haiglates on nakkusoht teatavasti eriti kõrge ja nii vähenes risk vastastikuseks nakatamiseks. Ma arvan, et nii Hiiumaa kogukond kui Läänemaa on suhteliselt hästi toime tulnud koroona­viiruse ja -haigusega. Seda näitab teiste piirkonda­dega võrreldes väiksem haigus­juhtude ja aktiivsete kollete arv. Loodame, et see nii jätkub ja suudame sellest asjast suhteliselt hästi välja tulla, isegi kui juhtub, et viiruse levik uuesti hoogu võtab. Hiiumaa on tänu praamiliikluse kontrollile teiste piirkondadega võrreldes paremini kaitstud.
Mis on saanud tervisekeskuse ehitamise plaanidest?
Kui alustasin tööd Hiiumaa haigla juhatuses, olime tolleaegses juhatuses natuke liiga optimistlikud tervisekeskuse ehituse ajalise telje suhtes, arvasime, et need protsessid liiguvad kiiremini. Hiiumaa haigla tegevus tervisekeskuse rajamisel koosneb mitmest etapist. Me peaks kõigepealt tegema haiglas teatud hulga töid, et polikliinik ja administratsioon saaksid kolida põhimajja. See tähendab projekteerimist ja ehitamist, mis võtab aega. Me loodame projekteerimisega sel aastal lõpule jõuda ja siis tuleval aastal teha korda haiglahoone keskmise osa, et administratsioon ja polikliinik saaks seal tööd alustada. Siis vabaneb polikliiniku­maja, kuhu oli planeeritud rajada tervisekeskus.
Viimane kord, kui haigla nõukogu seda protsessi ning muutunud projekteerimis- ja ehitushindasid vaatas, kerkis küsimus, kas haigla peab kõik need kulud ja kogu vastutuse enda peale võtma. See küsimus on seni jäänud lahtiseks. Oleme seda rääkinud vallaga, sest kogu esmatasandi arsti­abi on põhimõtteliselt valla korraldada ja nii väike haigla nagu Hiiumaa haigla on, ei saa kõiki neid kohustusi, sh rahalisi kohustusi enda kanda võtta.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411