Teisipäev, märts 24, 2020
 

Esimesed liginullenergiamajad kerkivad peagi

Arhitektuuribüroo Molumba
Arhitektuuribüroo Molumba
Spordikeskus ja uus põhikool saavad olema Hiiumaa esimesed liginullenergiahooned.
Suurem osa Hiiumaa ehitisi on vanemad kui 20 aastat ja nende energiaklassi pole määratud, järkjärgult toimuv üleminek uutele nõuetele aga on käimas ka siin.
Hiiumaa valla arhitekt Kaire Nõmm ütles, et kuigi suuri muutusi veel pole, kehtivad uued rangemad nõuded juba sellest aastast antavate ehituslubade puhul.
Valmistumine nendeks muutusteks on kestnud mitu aastat, sest juba 2018. aasta lõpuks muutusid hoonete olulisel rekonstrueerimisel ja uute püstitamisel energia­tõhususe miinimumnõuded ühe energiaklassi võrra rangemaks.
Nõmme sõnul kavandab ta koostöös osavaldade ehitus­spetsialistidega oma tegevusi selliselt, et kõik hooned, mida vald arendab, saaksid projekteeritud ja ehitatud A-energiaklassi nõuetele vastavalt.
Esimesi näiteid
Nõmm tõi näitena Hiiumaa spordikeskuse ning Kärdla põhikooli uued hooned, mis mõlemad projekteeritud ligi­nullenergia hoonetena. See tähendab, et nende välis­piirded on eriliselt sooja­pidavad ja tehnosüsteemid nutikad. Nii on võimalik tulevikus energiat kokku hoida ning hooned toodavad ka ise enda tarbeks energiat. Mõlema hoone katusele on kavandatud päikesepaneelid.
Samas tõi ta võrdluseks hiljuti ehitatud Pargi 3 sotsiaal­keskuse hoone Kärdlas ning Tuuletorni Käinas, mis projekteeriti enne energiatõhususe uute nõuete rakendumist ning seetõttu ei ole ehitatud liginullenergiahoonetena.
Vallakodanikele kuuluvates hoonetes jääb köetav pind enamasti alla 220 ruutmeetri ning need võivad seetõttu olla ka madalama energia­tõhususe klassiga. “Seadus on nende suhtes veidi leebem,” selgitas Nõmm.
Tema andmetel on Hiiumaal seni väljastatud vaid üks ehitusluba hoone ümber­projekteerimiseks liginullenergia hooneks, selle ehitamisega alustatud veel pole.
Energiamärgis – ehitusprojekti osa
“Ehitusloa menetlemisel pole varasemaga võrreldes midagi muutunud, lihtsalt projekteerimisel tuleb uute nõuetega arvestada ja vastavad lahendused kavandada,” selgitas Nõmm. Energia­tõhususe nõuetele vastavust tuleb tõendada energia­märgisega, mis on ehitusprojekti osa.
Olemasolevate hoonete puhul tuleb muudatuste kavandamisel tellida energiaaudit, mille alusel saab hinnata muudatuste vajaduse ulatust.
“Veidi keeruline võib olla päikese- ja tuulegeneraatoritele sobiva asukoha leidmine hoone küljes või lähiümbruses, kuid uued nutikad ehitus­materjalid ja -süsteemid võimaldavad juba ka silma vähem riivavaid lahendusi luua,” tõi arhitekt ühe näite projekteerimisel esilekerkivatest võimalikest probleemidest.
Odavad ja kallid lahendused
“Energiatõhusamate hoonete ehitamine võib varasemaga võrreldes kaasa tuua kulukamaid lahendusi, kuid valmis hoone kasutamise käigus peaks need lisa­kulutused ennast õigustama, kuna eesmärk on ju ekspluatatsioonikulud alla viia,” kirjeldas Nõmm muutunud valikuid.
Valik on ka see, kas ehitada uus hoone või renoveerida vana. Valla arhitekti sõnul on olemasolevate hoonete renoveerimine uute ehitiste rajamisest oluliselt säästlikum. “Kui renoveerimine vähegi annab väikeste muutustega tulemust uute funktsioonide kohandamisel, siis igal juhul on see mõistlik,” on tema seisukoht.
Nõmm juhtis tähelepanu, et Hiiumaa avalikest hoonetest vajaksid energiatõhususe parandamist ja viimistluse uuendamist nii Käina kui Kärdla kultuurikeskuse hoone, samuti Palade spordi­hoone, kuna need on praeguseks üsna amortiseerunud ja ülalpidamine samuti liialt kulukas.
Kuidas säästlikkuseni jõuda
Ajal, mil energiatõhususe nõuded karmistuvad, kutsus Nõmm inimesi läbi mõtlema ja korrigeerima enda hoiakuid. Kui midagi ehitada vaja, siis võiks mõelda, kui suur on tegelik vajadus, milliseid materjale ja tehnoloogiaid kasutada, kuidas hoonet hiljem ülal pidada ja hooldada, millist energiat see kasutab jmt. Ta soovitas mõelda ka sellele, et iga materjal vajab töötlemist ja kohaletoimetamiseks transporti, enne kui seda ehituses kasutada saab.
“Oluline oleks teha otsus vähem energiat kulutavate tehnoloogiate ja tarneviiside kasuks. Ideaalis võiks olla materjal toodetud kohapeal ning hiljem, hoone eluea lõppedes olla suures osas taaskasutatav või hõlpsalt ümbertöödeldav,” on tema soovitus. “Milleks kasutada betooni ja terast, kui näiteks kohapealne puit on tervise­sõbralikum ja kergemini töödeldav? Puidu kasutamisel betooni asemel vähendame CO² heidet ehitises kuni kümme korda, sest tsemendi tootmine on väga energia­mahukas, kuid puit oma eluprotsessis hoopis seob seda.”
Säästlikumaid valikuid tehes saab igaüks muuta oma ökoloogilist jalajälge, mis kõik kokku mõjutab olulisel määral kliimamuutuste arengut, muutuste kiirust, tõi Nõmm välja seose näiliselt väikeste otsuste ja kaugeleulatuvate tagajärgede vahel.
Välja on arvutatud, et üle 50 protsendi Eestis atmosfääri paisatavast süsihappe­gaasi ehk CO² heitmekogusest on seotud just hoonetega, mistõttu mõistlikud valikud selles sektoris mõjutavad ka suuremat pilti.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411