Reede, märts 20, 2020
 

Enne kriisi Soomes ehk oma silm on kuningas

Liis Remmelg
Liis Remmelg
Hiiumaa arenduskeskuse töötajad käisid külas Soome Satakunta maakonna arenduskeskusel.
Sõit toimus märtsi algul, kui liikumine riikide vahel oli veel vaba, turism hoogsalt arenev majandusharu ja kohtumised sh ka välisriikides veel elu igapäevaosa. Siiski – milliste tähelepanekutega tagasi tuldi?
“Võtsime reisi ette, sest arenduskeskuste võrgustiku liikmena on meil kokkulepe külastada aastas kogu keskuse kollektiiviga vähemalt üht partnerkeskust, et vahetada parimaid praktikaid ja neid sobivuse ning võimaluse korral oma piirkonnas kasutusele võtta,” selgitas Hiiumaa arenduskeskuse juhataja Liis Remmelg reisi ajendeid.
Suur ja mõjukas arenduskeskus
Hiidlasi võttis vastu Pori linnas asuva Satakunta maa­konna arenduskeskuse Prizztech OY tegevjuht Ari Eklund, kes andis ülevaate keskuse toimimismudelist, rahastuspõhimõtetest ja rahvusvahelisest koostööst. Piirkonna ettevõtete külastamisel oli neile saatjaks arenduskeskuse äriarenduse koordinaator Heikki Perko.
Remmelg vahendas, et Satakunta arenduskeskuse eelarve maht on sama suur kui Eesti maakondlike arendus­keskuste eelarvete maht kokku.
Suur erinevus Eesti ja Soome arenduskeskuste vahel on ka see, et Soomes keskendutakse kitsalt ettevõtluse arendamisele, Eestis tegelevad mitmed arenduskeskused ka sihtkoha arendamisega, piirkonna turundamisega ja tihtipeale täidavad ka endiste maavalitsuste ülesandeid.
Rõhk uutel tehnoloogiatel
Keskuse paljudest projektidest oli hiidlastel võimalus lähemalt tutvuda robootika, automatiseerimise ja digitaliseerimise projektiga “Robot­coast”. Projektijuht Mikko Puputti jagas selgitusi, kuidas projekti raames on lahendust leidmas kohaliku pagari valmistatud gluteenivabade pagaritoodete pakkimisliini mehhaniseerimine. Turul sarnast pakkimisliini pakkuda ei ole, mistõttu saab ettevõtjale vajalik lahendus välja arendatud just selle projekti kaudu.
Remmelg ütles, et valdkond pakkus eriti huvi arendus­keskuse ettevõtluskonsultandile Mari-Liis Hirvele, kes Hiiumaal vahendab ette­võtjaile Eestis pakutavaid digitaliseerimist toetavaid teenuseid.
Kvaliteetne nõustamine
Teenustest, mida Satakunta maakonna arenduskeskus pakub alustavatele ettevõtetele, andis ülevaate äriarenduse koordinaator Merja Lehtonen.Remmelg vahendas, et nii Soome kui Eesti arendus­keskuste eesmärgiks on nõustada kliente sellise kvaliteediga, et enamik neist viie aasta möödudes elujõuliselt tegutseksid.
“Soomes ja Eestis on alustavate ettevõtjate nõustamis­protsess sarnane, aga Soome eeskujul tasub Eestis kaalumist töötukassa nõustaja kaasamine arenduskeskuste kollektiivi, et ettevõtjaid tõhusamalt toetada,” märkis Remmelg.
Kavandati arendusi
Kuna meie arenduskeskuse üks tegevussuundi on Hiiumaa kui sihtkoha turundamine ja arendamine, siis kohtuti ettevõtte Visit Pori OY turismi­juhi Maria Suomivirtaga. Tegu on turismi ja sihtkohta arendava organisatsiooniga, milles kümme töötajat. Hiiumaa arenduskeskuse turismi- ja turundusspetsialisti Anne-Ly Torstenssoni sõnul on Pori piirkonna turismisihtgrupid meie omadega väga sarnased – ka neil on ligikaudu 80 protsenti turistidest siseturistid. Huvitava tähelepanekuna tõi Torstensson esile, et sise­turistile pakutakse kogu Lääne-
Soomet ühtse tervikuna ja selleks teevad väiksemad piirkonnad ühiseid jõupingutusi. Suomivirta kinnitusel ei pärsi selline mudel ühegi piirkonna identiteeti, pigem annab jõudu.
Arenduskeskuse turismi­infospetsialist Merlin Lige sai enim inspiratsiooni sellest, kuidas Visit Pori töötab välja turismipakette ja tal tekkis soov saadud ideid edaspidi oma töös kasutada.
Külastatud ettevõtete hulgas oli ka Yyteri spaahotell, mis asub Soome ainsa, 6 kilomeetrit pika liivaranna keskosas. 1970ndatel ehitatud hotelli kahele uuele korrusele on rajatud luksustoad, sauna­ruum ja sohvabaar koos terrassiga, hotelli ümbruses asuvad terviserajad ja mitmesugused võimalused puhkuse veetmiseks.
Hotelli esindaja rääkis arendus­keskuse töötajaile hotelli järjepideva arendamise olulisusest, kuna külastajate nõuded nii hotelli kui teeninduse kvaliteedile muutuvad järjest kõrgemaks.
Hiidlased käisid külas ka ettevõttel Risutec OY, mis on välja töötanud lahenduse metsa automaatseks istutamiseks. Masin on võimeline mõne nupuvajutusega kaevama pinnasesse augu, istutama sellesse taime, siis seda kastma ja puistama taime ümber kasvuks vajalikku väetist.
Metsaistutusmasinate müügi alal teeb ettevõte koostööd hiinlastega ning külastuse eesmärgiks oli saada aimu, kuidas nad sellise koostööni jõudsid ja millised on hiinlaste ootused koostööks eurooplastega. See kohtumine toimus tänu MTÜ Hiidlaste Koostöökogu osalemisele rahvus­vahelises projektis “One Belt One Route – Baltic Silk Route” (tlk: üks vöönd, üks tee – Baltikumi siiditee), et koos soomlaste ja teiste projekti partneritega aidata ettevõtjatel teha koostööd Hiina suunal.
Veel koostöönäiteid
Satakunta maakonna tervisekeskus oli samuti hea näide ettevõtjate vahelisest koostööst. Keskus koondab 18 jooga­õpetajat, massööri ja muud heaoluteenust pakkuvat isikut ning ettevõtjat. Tegutsetakse ühistes ruumides ning kasutusel on ühised broneerimis- ning kliendihaldus­süsteemid. Keskuse eestvedaja Mirja Lamberg on pikaajaline kõrge kvalifikatsiooniga jooga­õpetaja ja omab koostöö­suhteid mitmetes riikides.
Remmelgu sõnul on teada, et Eestiski tegutseb sarnasel koostööpõhimõttel pisemaid ilusalonge, kus salongi on ühiselt palgatud administraator, kasutusel on broneerimissüsteem ja salongi omanik tegeleb kõigi teenuste turundamisega.
Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Kaja Sõrmus tõi üksteist toetava koostöö näitena esile käsitöötoodete müügiga tegeleva poe Kahdeksikko, mis tegutseb Hiiumaa käsitööseltsi poega sarnasel põhimõttel. Poe eestvedaja hoolitseb poe turundamise eest ning viib müüdavaid tooteid laatadele, ühiselt on käsitöölistel tööle võetud poemüüja.
Eripära oli, et pood asub kaubanduskeskuses ning sealset pinda renditakse käsitöö tootjatele välja riiulite kaupa.
Kuna maapiirkondade laadad on Soomes populaarsed aasta läbi, oli arenduskeskuse töötajatel koos Hiiumaa ettevõtjatega võimalus käia Leineperi Village Roots Festivalil ja tutvuda selle korraldamise tagamaadega. Muu hulgas selgus seal, et laadaplatsil asunud käsitöömajakesed olid käsitöölistele välja renditud ja nii oli neil mugav kaupu müüa ning oma toodangut kohapeal ladustada – see lihtsustas nii korraldajate kui kauplejate tööd.
Lõpetuseks lisas Liis Remmelg, et kõik reisil osalenud arenduskeskuse töötajad on terved. Ta ütles, et külas olles vältisid nad kättpidi tervitamist ja kallistamist ning jälgisid kätepesu ja desin­fitseerimise juhiseid. Alates selle nädala esmaspäevast on töötajate töökohaks kodukontorid ning Hiiumaa arendus­keskuse töö jätkub uutes oludes.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411