Reede, veebruar 21, 2020
 

Uued töökohad tegevusjuhendajatele

HKHK
Tegevusjuhendaja raske, ent humaanse töö tegemiseks avaneb võimalus peatselt Kärdlas tegevust alustavas erihooldekodus, kus tööd saab kaheksa tegevusjuhendajat.
Juba on laekunud kümmekond avaldust, aga Hiiumaa sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuoja julgustab kahtlejaid 25. veebruariks avalduse siiski teele panema.
Kandideerimiseks tuleb saata sotsiaalkeskuse hoole­kandeteenuste juhi Tiia Laane­jõe meiliaadressile avaldus koos CV ja motivatsioonikirjaga.
Võimete­kohane toimetulek
Laanejõe selgitas, et tegevus­juhendaja juhendab erihoolde­kodu elanikke igapäeva­elu toimingutega võimalikult iseseisvalt hakkama saama. Kuidas majapidamist korras hoida, enda eest hoolitseda, omavahel suhelda jne. Avatavas erihooldekodus on tegevusjuhendajate töö seotud nii nende inimestega, kes vajavad ööpäevaringset tuge kui nendega, kellega on vaja tegeleda päevasel ajal.
Erinevate vajadustega hoole­alused hakkavad elama eri korrustel. Suurema abi­vajadusega elanikud esimesel, kogukonnas elamise teenust kasutavad elanikud teisel korrusel.
Töö intellektipuudega inimestega
Hiiumaa sotsiaalkeskuse erihooldekodusse suunatakse elama intellektipuudega inimesed, kes kodus iseseisvalt elamisega hakkama ei saa. Laanejõe hinnangul on selle teenuse järele siin suuremgi vajadus kui muude psüühikahäiretega inimeste ööpäevaringsele teenusele.
Tegevusjuhendajad teavad ka seda, et intellekti- ehk vaimu­puue on inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, mitte psüühiline haigus. Intellektipuue moodustab ühe osa psüühikahäiretest, teise rühma kuuluvad psüühilised haigused (näiteks depressioon, skisofreenia, mitmesugused ärevushäired jm). Intellektipuudega inimesed vajavad elukestvat abi, pidevat toetust ning ühiskonna teiste liikmete mõistvat suhtumist.
Nõuded ja palk nihkes
Tegevusjuhendaja tööd ja kvalifikatsiooninõudeid kirjeldades tugineb Laanejõe viis aastat kehtinud kutse­standardile. Selle kohaselt on tegevusjuhendaja erihoolekande valdkonna spetsialist, kes juhendab ja toetab psüühilise erivajadusega inimest igapäevatoimingute, töö- ja huvitegevuste sooritamisel, et tagada tema maksimaalne iseseisvus ja elukvaliteet.
Seega pole imestada, et tegevusjuhendaja töös ja ettevalmistuses on kokkupuuteid väga paljude valdkondadega, alates meditsiinist ja lõpetades arvutialaga, rääkimata meeskonnatööst ja võimalike ohtudega toimetulekust.
Nõuded tegevusjuhendajate kvalifikatsioonile tõusevad aasta-aastalt. Alates sellest aastast on tegevusjuhendajatel kohustuslik keskharidus, millele lisandub vähemalt 260tunnine tegevusjuhendaja koolitus, ööpäevaringse ja kogu­konnas elamise teenuse puhul tööks sügava liitpuudega inimestega veel 40tunnine lisakoolitus.
Laanejõe juhtis tähele­panu, et tegevusjuhendajana on siiski lubatud töötada ka nendel, kel õpe vajaliku taseme saavutamiseks on pooleli. Ja mõistagi saavad tegevus­juhendajatena töötada kutse- või kõrgharidusega sotsiaaltöötajad, eri- või sotsiaal­pedagoogid, tegevusterapeudid, vaimse tervise õed ja kõrgharidusega psühholoogid – nagu sotsiaalhoolekandeseaduses kirjas.
Brutopalk, mida Hiiumaa sotsiaalkeskus erihooldekodu tegevusjuhendajatele saab maksta, algab 800 eurost kuus. Laanejõe ütles, et täpsemad võimalused selguvad siis, kui keskuse eelarve kinnitatakse. Ta avaldas lootust, et ehk täidetakse riigi poolt aastaks 2022 seatud eesmärk, tõsta tegevus­juhendajate palka nii, et see moodustaks 95 protsenti õendustöötajate palgast.
Lisaks on erihooldekodus pakkuda tööd kokk-maja­pidajale ja koristajale. Kõik erihooldekodu töökohad tuleb täita 1. septembriks, kui esimesed elanikud asuvad uude majja elama.
KATI KUKK

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411