Teisipäev, veebruar 18, 2020
 

Reigi pastoraat – Eesti Hümni sünnikoht

repro
Eestikeelsete sõnadega Eesti hümn kõlas esmakordselt Hiiumaal ja selle üle tasub olla uhke.
Riigikantselei koduleht annab teada, et patriootlik laul “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” kirjutati 1869. aastal esimesel üldlaulupeol ettekandmiseks. Esimese üldlaulupeoga tähistati päris­orjuse kaotamise 50. aastapäeva. “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on ülistuslaul Eesti kultuurile, rahvale ja riigile. Sellega väljendatakse rõõmu ja uhkus­tunnet.
Laulu sõnad kirjutas ärkamis­aja üks juhte Johann Voldemar Jannsen. Talle oli kirjutamisel eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne 1868. aastal ilmunud laul “Hioma – ehk issamaa laul”.
Millal sündis Eesti hümn? See võis olla ainult 1869. aasta esimesel veerandil ehk paar kuud pärast Rinne laulu­raamatu ilmumist. Saadeti ju peolaulud lauljaile kätte umbes märtsi lõpul või aprilli algul. Hümni eelkäija, Rinne “Hioma- ehk issamaa-laul”, on loodud ilmselt juba aastatel 1865–1867.
Ajaloolane Urmas Selirand kinnitab sotsiaalmeedias, et 1867. aastal Hiiumaa esimesel laulupeol Leigri Murro körtsi öuel lauldi seda laulu Hiiumaa hümnina ja Rinne sönadega. 1869 Tartus Jannseni sönadega.
Eesti iseseisvumise järel sai Jannseni sõnadega meloodiast Eesti hümn. Eesti ja Soome hümni viis on sama ja nii on Reigi pastoraat Eesti hümni sõnade sünnikohana eriti sümboolne, sest selle koha on “suureks kirjutanud” Soome-Eesti ühis­kirjanik Aino Kallas.
Kui Eesti lipu sünni­päevana tähistatakse lipu pühitsemist Otepää kirikus Eesti üliõpilaste seltsi algatusel 1884. aastal, siis Eesti hümni sünnipaik, Reigi pastoraat väärib sarnast äramärkimist.
Teeme sellega algust!
24. veebruaril kell 13 koguneme Reigi pastoraadi juurde ja laulame seal koos Eesti hümni.
Soovijad saavad teekonda Reigi pastoraadi juurde alustada rahvamatkaga Kõrgessaare vaba aja keskuse eest kell 12.

Üllar Laid, Kõrgessaare osavalla vanem

Artur Valk, Kõrgessaare osavallakogu esimees, vaba aja keskuse juhataja

Maret Kukkur, vabakutseline  kunstnik, Reigi koguduse liige

Peep Lillemägi, ettevõtja, Eesti hümni sünnikoha äramärkimise mõtte autor

 

Sildid: ,

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Pekka Linnainen

    Lisaks kuuulsaks kirjutatud Paulus Lempeliusele tasub soome pastoritest mainida ka Turu Akadeemia lõpetanud Johan Lithander ja Karl Forssman, kes teenindasid Reigi kogudust vahetult enne G. F.. Rinne isa Wilhelm Friedrich Rinnet.

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411