Reede, jaanuar 3, 2020
 

Rahandusministeeriumi valdkonnas 2020. aastal jõustuvad seadusemuudatused

Tulumaksuseadus
Aasta lõpus välja makstud sünnitus­hüvitise, lapsendamishüvitise või koondamis­hüvitise saajad võivad maksustamise mõttes osa hüvitisest üle kanda järgmisesse aastasse. Nii ei vähene nende maksuvaba tulu ja nad ei pea täiendavalt tulumaksu maksma.
Täiendav maksuvaba tulu lapse eest alates kolmandast lapsest suureneb 1200 euro võrra ehk 3048 euroni aasta kohta.
Kui laps saab toitja kaotuse korral toitjakaotuspensioni või rahvapensioni, siis täiendav maksuvaba tulu lapse eest ei vähene.
Residendi välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile kehtestatakse Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Maha­arvamisi saab teha täies ulatuses ka juhul, kui enamus tulust on saadud välisriigist.
Füüsilise isiku, mitte­residendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega pikendati 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini.
Füüsilisest isikust ettevõtja avansiliste maksete tasumise piirmäära tõsteti 64 eurolt 300 euroni.
Erisoodustusena ei maksustata töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna hüvitamist.
Hübriidsete ebakõlade maksustamine – muudatustega välditakse topeltmitte­maksustamist, mida põhjustavad nn hübriidsed ebakõlad ehk erinevused finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimisel eri riikides või maksete omistamises peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enam püsiva tegevuskoha vahel.
Tulumaks lahkumisel – see puudutab Eesti ettevõtjaid, kes soovivad viia Eestis asuvat vara teises riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta. See kehtib ka vastupidises olukorras, kui Eestis asuvast püsivast tegevuskohast (näiteks filiaal või esinduskontor) viiakse vara välja välis­maisesse peakontorisse. Vara välja­viimisel tuleb tulumaksu tasuda vara turuväärtuse alusel.
Maksukorralduse seadus
Maksukorralduse seadust ja kohtute seadust täiendati seoses topeltmaksustamise vaidluste lahendamise direktiivi ülevõtmisega. MKSi uues peatükis kehtestati üksik­asjalikum kord Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisest maksu­lepingute kohaldamisest ja tõlgendamisest tulenevate topeltmaksustamise vaidluste lahendamiseks.  Regulatsioon kohaldub vaid maksulepingutes nimetatud tulu- ja kapitalimaksudele.
Maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse 2018. aasta novembris vastu võetud muudatustest jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuarist tulu­maksuvabastus ajatatud maksuvõla intressi osas (v.a. maksuotsus) ning maksu- ja tolliameti õigus erandjuhul vähendada ajatatavalt maksu­võlalt arvestatavat intressi 50% tagantjärgi maksuvõla tekkimise päevast arvates. Intressisummad ümardatakse alates järgmisest aastast ühe euro täpsusega. Praegu sendi täpsus.
Maksualase teabevahetuse seadus
Maksuskeemide teavitamiskohustus – järgmisel aastal rakendub maksuskeemide direktiiviga kokku lepitud teabevahetus maksustamist, pangakontode alast teabe­vahetust ning tegeliku kasu­saaja kindlakstegemist mõjutavate skeemide osas. Rakendatakse sellistele piiriülese mõjuga skeemidele, mille kasutamisega on alustatud
2018. aasta juunis. Jooksvalt tuleb hakata koguma teavet 2020. aasta juulist arvates. Eelkõige on teabeandjaks skeemi välja töötanud maksunõustajad. Teave saadetakse Euroopa Komisjoni peetavasse keskregistrisse ning sellele on juurdepääs kõigil liikmesriikidel, keda skeem puudutab.
Tulumaksuseadus
Laevanduse erimaksurežiim – Euroopa Komisjon on andnud Eestile positiivse riigiabi otsuse, mistõttu jõustub eeldatavalt tuleva aasta 1. juulil laevanduse seadusepakett, millega nähakse ette võimalus kasutada erimaksurežiimi ettevõtte tulumaksule teatud tingimustele vastavate laevade osas (tonnaažikord) ja laeva­pere liikmete tööjõu­maksudele. Maksusoodustused on üheks osaks terviklikust meetmete paketist, mille eesmärgiks on Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine.
Käibemaksuseadus
Lihtsustuvad piiriülese kauba käibe maksustamisreeglid juhul, kui tegemist on nõudmiseni varuga ehk kaup toimetatakse kokkuleppel ostjaga teise liikmesriigi lattu ootele, kuni ostja selle laost välja ostab. Lihtsustatud korra kohaselt ei teki ettevõtjal nõudmiseni varu viimisel teise liikmesriiki seal maksu- ega aruandluse kohustust. Tehing deklareeritakse ja maksukohustus tekib alles kauba müümisel ostjale müüja asukohariigis.
Sätestatakse ühtsed reeglid aheltehingute maksustamisel, mis siiani on liikmesriigiti olnud üsna erinevad. Ette­võtete maksukohustus sellega ei muutu, pigem aitab see ennetada erinevate praktikatega kaasneda võivat topelt­maksustamist või maksustamata jätmist.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
Väikeõlletootja eelmise aasta tootmismahtusid tõstetakse 6000 hektoliitrilt 15 000 hekto­liitrini, mis on aluseks 50% soodsama aktsiisimäära rakendamiseks.
Sigarettide aktsiisimäär on 81,95 eurot 1000 sigareti kohta + 30% jaehinnast, kuid mitte vähem kui 138,65 eurot 1000 sigareti kohta. 2019. aastal oli aktsiis 77,50 + 30%, kuid mitte vähem kui 124,27 eurot 1000 sigareti kohta.
Suitsetamistubaka aktsiis tõuseb selle aasta 82,99 eurolt 89,63 euroni kilogrammi kohta.
Kütteainena kasutatava maagaasi aktsiisimäär tõuseb 79,14 euroni 1000 kuupmeetri kohta.
Kütteainena kasutatava vedel­gaasi aktsiisimäär tõuseb 107,71 euroni 1000 kilogrammi kohta.
Väärtpaberituru seadus
Krediidilepingu sõlmimisel täpsustati tarbijale teabe andmise korda selle kohta, millist indeksit leping sisaldab. Näitena on üheks selliseks indeksiks laenu­intressis kasutatav Euri­bor. Muudatustega täpsustatakse, et juhul kui tarbija­krediidileping viitab indeksile, mille abil määratakse kindlaks näiteks lepingu kohaselt tasumisele kuuluv summa, tuleb tarbijale antavas infos välja tuua ka selle indeksi täpne nimi, indeksi halduri nimi ning indeksi kasutamisest tulenev võimalik mõju tarbijale. Seaduse muudatuse rakendussätte kohaselt tuleb selle­kohane info lisada lepingutesse, mis on sõlmitud 2020. aasta 1. veebruaril või hiljem.

Siiri Suutre
rahandusministeerium

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411