Teisipäev, jaanuar 21, 2020
 

Osavaldade asemel külavanemad?

Kärolyn Kivistik | Hiiu Leht
Reformierakondlastest riigikogu liikmete Kaja Kallase ja Jürgen Ligi kohtumisel hiidlastega tõstatus küsimus, kas Hiiumaa praeguse osavaldade süsteemi võiks asendada külavanematega.
Möödunud nädalal väisasid Hiiumaad Reformierakonna fraktsiooni kuuluvad riigikogu liikmed. Juba varem oli erakonna juht Kaja Kallas Hiiu Lehe veergudel kutsunud hiidlasi endaga kohtuma.
Neljapäeva õhtul oligi Kassari rahvamajja tulnud tipp-poliitikuga kohtuma paarkümmend inimest.
Kaja Kallas ja Jürgen Ligi rääkisid päevapoliitikast ja vastasid kohaletulnute küsimustele.
Arutelu venis planeeritust tunni jagu pikemaks. Veel enam, kõigile vastuseta jäänud küsimustele lubas Ligi hiljem kirjalikult vastata.
Üks intrigeerivamaid jutuks tulnud teemasid oli ilmselt Hiiumaa praeguse haldusmudeli muutmine. Reformierakondlane Peep Lillemägi tõstatas küsimuse, kas praeguse osavaldade süsteemi võiks asendada külavanematega.
Kodukant Hiiumaa juhatuse esinaine Ester Tammis meenutas, et külavanemate teema ei olegi eestlastele võõras. “Külavanema teema pole Hiiumaal kunagi päris maas olnud. Vahetult enne haldusreformi jäi see lihtsalt pisut soiku, sest kogu aur läks haldusreformile.”
Lillemäe sõnul tooks küla­vanemate süsteem valitsemise rohujuure tasandil rahvale veel lähemale ja oleks ehk ka praegusest süsteemist soodsam.
Käina osavalla vanem Omar Jõpiselg lisas aga, et praegune haldussüsteem ei ole varasemast kulukam.
Ligi ütles, et pole küll Hiiumaal elanud, ent sellegi­poolest tajub ta, et Hiiumaa on ju seest tühi ja raske on seda n-ö sõõri tervikuna tajuda. “Ma natuke näeks ruumi ka killustumisele,” tõdes ta.
“Külavanemad on tore ettevõtmine, tuleme kokku ja valime esindaja. Aga mis on see konkreetne võim, mis külavanematel on?” tõstatas Priidu Tikk küsimuse.
Seda, kas külavanemad võiksid asendada osavalla­vanemaid, neljapäeval Kassaris ei selgunud. Nimelt jäi arutelu pooleli, sest
parlamendisaadikud pidid juba järgmisele üritusele kiirustama.
Linnastumine on paratamatus
Veel uurisid hiidlased Ligilt ja Kallaselt, millist lahendust näeksid nemad Hiiumaa majanduse elavdamiseks ja kuidas ümber pöörata linnastumist.
Kallase sõnul on linnastumine paratamatus. “Meie idee on see, et kõik ühendused ja teenused peavad olema korraldatud inimestele lähedal. Et arstiabi oleks kättesaadav, et haridus oleks võrdne igal pool – need on asjad, millest oleneb, kas saad perega elada või mitte.”
Ligi lisas, et regionaal­poliitika põhiretsept on teha vahet asjadel, mida saab muuta ja mida mitte. “Riigi pakutavad teenused – teed, haridus – see on see, millele peab riik keskenduma. Kui keskendud sellele, on olemas ka inimesed, kes hakkavad ettevõtlusega tegelema,” märkis Ligi. Sellegipoolest tõdes ta, et majandus kipub siiski linnadesse: “Äri ajamine õnnestubki paremini seal, kus on müük.”
“Koolisüsteem, perearst ja teed – ma leian, et see on väga tore alustala, aga sõltumata sellest, millised need teed siin on, kas te pole mõelnud, kuidas maakohas majandust elavdada?” arutles Tikk. “Hiiumaal annab kõige rohkem tööd avalik sektor. Kui ise midagi teha tahad, siis tõenäoliselt leiva saad ostetud, aga kas vorsti ka peale, see on küsimus. ”
Ka Lillemägi tõdes, et erasektori töökohad on Hiiumaal tõsine probleem. “Ainus, mida siin tuleb mõelda on, kuidas transporti tihendada. Suvehiidlaste asemel on meil neljapäevahiidlased, kes tulevad neljapäeval ja lähevad pühapäeval tagasi. Järjest enam on töökohti, mis võimaldavad seda teha. Võtmesõna on Hiiumaa ja Tallinna side.”
Tikk leidis, et poliitikutel on lihtsam jälgida linnades elavate inimeste soove: “Teid huvitab, kust saada rohkem hääli ja neid saab linnadest. Mida rohkem hääli saate, seda rohkem viite ellu linna­inimeste soove ja siin me lihtsalt niimoodi oleme…”
Kallase sõnul ei ole Reformi­erakond kunagi pretendeerinud sellele, et esindab kõikide inimeste huve. “Meie toetus on praegu 30 protsenti. See ei ole kogu rahvas ja meil on ka teist­sugused parteid, kes esindavad teistsuguseid vaateid. Kaks parteid, kes on rõhunud maainimestele ja regioonidele, on praegu valitsuses. Nemad peaksid olema need, kes saavad hääli piirkondadest, kust meie ei saa.”
Ta lisas, et kui tahta absoluutselt kõigile meeldida, siis võib juhtuda, et lõpuks ei seisagi millegi eest. “Mina ei tea, mis tunne on elada Kassaris, seepärast ma küsingi ja kuulan, mis te räägite,” ütles Kallas neljapäeval.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411