Teisipäev, jaanuar 21, 2020
 

Maja renoveerimine algab korteriomanikest

Kärolyn Kivistik | Hiiu Leht
erakogu
Heltermaa maantee 18 korteriühistu juhatuse liikme Varje Kapteini sõnul ei ole võimalik korter­maja renoveerida kui omanikud kokku­leppele ei saa.
Ehkki nii Kärdlas kui Käinas leiab suurema vaevata mitu, vähemasti esmapilgul hädasti renoveerimist vajavat kortermaja, on viimasel ajal mitu maja ka endale uue kuue saanud. Näiteks said hiljuti värske välisilme kortermajad Pae tänaval ja Heltermaa maanteel.
Aadressil Heltermaa maan­tee 18 asuv kortermaja oli 1990. aastal üks viimastest Kärdlas valminud paneelmajadest. Hoolimata sellest, et see oli tollal ehitatud majadest kõige uuem, oli ta väliselt üks kehvemas seisus olevaid.
2007. aastal renoveeriti hoone katus ning tehti rõdudele peale kalded. 2017. aastal sai koreriühistul nende ehitustööde tarbeks võetud pangalaen makstud ning juba sama aasta kevadel mõeldi, et järgmiseks võiks korda teha maja välisilme.
Fassaadi kordategemise ja soojustamise ideest teostuseni kulus majaelanikel kaks aastat.
“Eks ikka kemplemist oli. Inimesed on erinevad ja igal ühel on omad mõtted ning ideed,” rääkis korteriühistu juhatuse liige Alla Lemkova, et maja renoveerimise otsus ei tulnud kergelt. “Probleem oli ka see, et tahtsime, et kõik vahetaks aknad ära ja see on ju iga korteriomaniku oma asi – see oli aeganõudev protsess,” lisas Kaptein.
Oma aja võttis ka ehitaja leidmine. Esmalt pani korteri­ühistu üles hanke spetsiaalsele korteriühistutele mõeldud hanke­keskkonnas. Sealt ei saadud aga ühtegi pakkumist. “Pidime lõpuks ikkagi ise ehitajat otsima, vaatama, kes, kus ja mida teinud on ning nendega ise otse ühendust võtma,” ütles Lemkova.
Lõpuks leiti sobiv ehitusettevõte Haapsalust, aga ehituse järelevalvet teostas Hiiumaa firmast ERJ Teenused OÜ Harri Tamsalu.
Möödunud aasta lõpuks sai aga Heltermaa mnt 18 maja täielikult soojustatud, pealmine kiht dekoratiivkrohviga täidetud, keldri aknad ja uksed vahetatud, rõdude kalded õigeks valatud, hoone sokli osa korda tehtud ning uued veekaitse ribad valatud.
“Kuigi meil oli katus remonditud, siis ehitajad avastasid seal juba kohad, mis võivad lekkima hakata ja tegid ka katusel parandustöid,” lisas Kaptein.
Kokkuhoid küttearvetelt
Seda, kui suur finantseering kortermaja soojustamine ja fassaadi renoveerimine oli, ühistu juhatuse liikmed avaldada ei soovinud. “Eks ta ikka päris suur finantseering oli,” märkis Lemkova.
Korteriomanikele tähendab see aga keskmiselt 250 eurot aastas ehk ligikaudu 20 eurot kuus suuremaid ühistumakseid. Samas võrreldes eelmise aastaga on kokkuhoid küttekuludelt keskmiselt 30 protsenti.
Ehitust finantseeris ühistu omafinantseeringu ja laenuga. Kredexit maja korda tegemisel ei kasutatud. “Mõtlesime küll, et peaks uurima Kredexi võimalusi, aga kui nende taotlusvoor avanes, siis viis minutit hiljem oli see summa juba täis,” rääkis Kaptein. Ta lisas, et Kredexi nõudmised olid tegelikult ka keerulised ja eeldasid maja täielikku renoveerimist. “See oleks meil ikkagi üle jõu käinud.”
Mõtteid, mis edasi teha, on ühistu juhatuse liikmetel palju. Esialgu jäävad need aga kõik finantside taha, sest esmalt tuleb olemasolev laen tagasi maksta.
“Väljast on maja nüüd küll väga ilus, aga seespool on veel kõvasti tegemist,” ütles Alla Lemkova.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411