Reede, jaanuar 31, 2020
 

Hiiumaa teraviljakasvatajad peavad mullust saaki keskpäraseks

Hiiu Leht | Hiiu Leht
Statistikaameti värskete andmete järgi oli Hiiumaa mullune teraviljasaak – keskmine saagikus 3,4 tonni hektari kohta – rekordiline, ent teraviljakasvatajad hõiskama ei kipu.
Hiiumaal on kokku 39 teravilja­kasvatajat, kellest kolmega Hiiu Leht ühendust võttis.
Osaühingul Kodeste on tera­viljamaad ligi 200 hektarit ja keskmine saagikus oli mullu pisut üle Hiiumaa keskmise ehk 3,8 tonni hektarilt. Osaühingu juhatuse liikme Karli Katteli hinnangul oleks saak võinud olla tükk maad parem, kuid osa põlde jäi kuiva kätte, hea saagikuse aga tagabki piisav sademete hulk õigel ajal – just võrsumise ajal ei tohi muld olla liiga kuiv.
Harju talu peremees Toomas Remmelkoor, kellel on tera­vilja all 400 hektarit maad, ütles, et saak oli eelmiste aastate tasemel – mõni aasta ongi saak suurem ja teine aasta jälle pisut väiksem.
Saarele jääb vaid väike osa viljast
Nii Remmelkoor kui Kattel viivad oma vilja mandrile, kust see läheb edasi ekspordiks. Kattel lisas, et pisut vilja ostavad ära ka kohalikud põllumehed, kuid võrreldes sadade tonnidega, mis eksporditakse, pole saarele jääv kogus märkimis­väärne.
Niidi talu noorperemees Kaarel Niit, kes peab ka piima­karja, kasvatab vilja põhiliselt oma talu tarbeks. Ka tema hinnangul oli mullune teraviljasaak keskmine. “Samas suvioder andis 3,8 tonni hektari kohta, mida pean heaks tulemuseks,” rääkis Niit. “Tõsi, selleks olid ka natuke täpsemad väetamise ja taime­kaitsetööd. Suviodra saak oleks ehk suuremgi olnud, kui metssead poleks seda oma toidulauaks pidanud.”
Alanud aasta saagikust on teraviljakasvatajate sõnul veel vara ennustada, kuid Katteli sõnul sõltub palju sellest, kuidas talivili ära talvitub, sest võrreldes suviviljaga annab talivili rohkem saaki.
Niit rääkis, et käis põlde vaatamas nii detsembris kui ka jaanuaris ning vahepeal on vili põllul kasvanud. Tema sõnul pole see kindlasti normaalne, sest talivili vajab n-ö puhkeperioodi.
Remmelkoor ütles, et tänavune talv ei lase puhata ka talunikul ja ta valmistub juba uueks külviks – nädala alguses saabusid mandrilt esimesed väetisekoormad.
“Kui on külm ja lumi maas, siis võtab meele rahulikuks, aga kui selline paljas maa, siis hoiab ärevil,” nentis ta.
Teistele maakondadele jääme alla
Võrreldes teiste maakondadega on keskmine saagikus Hiiumaal siiski üpris väike, vaid Ida-Virumaast oleme eespool ja põhjus peitub mulla­viljakuses.
Kattel rääkis, et Kesk-Eestis on kõige kasvatajasõbralikumad põllud, kus lihtne head saaki saada, ent oluline on teha ka investeeringuid ja maa eest hoolitseda. “Kui niisama vili maha panna, siis ega see midagi tagasi ei too,” ütles ta.
Rekordid ja statistika
Statistika, mille alusel Hiiumaa rekordsaagid välja kuulutati, põhineb PRIA maa­kasutuse andmetel ja statistilisel küsimustikul “Taimekasvatus”, mille esitamise tähtaeg oli mullu novembris. “Statistika on statistika, eks seal arvatavasti blufitakse ka. Üks räägib aidakuivast viljast, teine põlluniiskest,” oletas Toomas Remmelkoor.
Ta tõi näiteks, et kui mullu uputas mõnel pool mandril meeletult ja mandrimeeste saadetud piltidelt võis näha, kuidas põllud olid peale külvi vee all, siis oleks see pidanud kaasa tooma olulise saagikao, ent teraviljasaak lõi rekordi enam kui pooltes Eesti maakondades.

Annaliisa Post
hiiuleht@hiiuleht.ee

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411