Reede, jaanuar 10, 2020
 

Baltikumi kõrgeim ronimissein sai ristsed

HELEN MIHELSON
HELEN MIHELSON
Aasta lõpus sai veel pooleliolevas Tuuletorni elamuskeskuses püsti ronimissein, millele võrdväärset ei leia tervest Baltikumist. “Sein on väga hea!” kinnitas selle esimesena järele proovinud soomlane Janne Sievänen.
“Ma olen kindel, et kui mõni ronija peaks Hiiumaa lähistel puhkama, tahavad nad kindlasti ka siia ronima tulla,” ütleb Sievänen, kes ka ise disainis elamuskeskuse 19,7 meetri kõrguse ronimisseina. “Kui ma olen ka Soomes kellelegi sellest seinast pilte näidanud, on nad alati öelnud, et kui nad siiakanti satuvad, tulevad ja proovivad kindlasti järele.”
Põhjus selleks on iseenesest lihtne. Käina ronimissein ei ole kõrgeim mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis. Tallinna kõrgeimad ronimis­seinad küündivad 11–12 meetrini.
“Tegelikult on see esimene reaalselt ronitav ja hea kvali­teediga sein Eestis,” kinnitab ka ronimisinstruktor Ave
Alviste. Ta on varem töötanud Tallinnas Ronimisministeeriumis, kus on kuni nelja meetri kõrgused nn bouldering ronimis­seinad.
“Uue elamuskeskuse seina kõrgus ja kvaliteet võiksid siia vabalt tuua ronijaid ka naaber­riikidest, näiteks Soomest ja Lätist. Kui siin hakataks ka võistlusi korraldama, siis tuleks kindlasti osalejaid väljast­poolt Eestit.”
Sievänen, kellele kuulub Tamperes kaks ronimis­keskust, on ise ronimisega tegelenud üle 20 aasta. Ehkki ta on ronimas käinud ka Aasias, eelistab ta siiski Euroopa piiresse jääda. “Euroopas on nii palju võimalusi ja pole põhjust millestki puudust tunda. Siin on mägesid, kaljusid, hiigelsuuri rahne,” ütleb ta.
“Muidugi on lühemad reisid ka keskkonda säästvamad ja odavamad.”
Nüüdseks on sportlikust huvist saanud töö. Ise ütleb Sievänen, et on müügimees – seina toodab teine, samuti soomlastele kuuluv ettevõte, kuid tema müüb sinna kõik muu nagu näiteks rajad ja koolituse. Enne tootmisseminekut disainib ta koos kliendiga
3D-joonise ja sein ise valmistatakse Tšehhis asuvas tehases, misjärel tuuakse see kohale ja pannakse kohapeal kokku. Kõige aeganõudvam ongi planeerimisprotsess, ehitus ise võtab mõne nädala aega.
Eile oligi ta koos Alvelaga Hiiumaal, et keskuse töötajatele seina tutvustada, õpetada neid seda kasutama ja mis kõige tähtsam – rääkida turvalisusest. “Kui sul on 20 meetri kõrgune sein ja inimesed ei tea, kuidas seda turvaliselt kasutada, võib see lõppeda väga traagiliselt,” ütleb Sievänen.
Kokku on seinal 11 erinevat rada. See tähendab, et on 11 eri võimalust, kuidas tippu jõuda. Ronimis­nukke liigutades võib Sieväneni sõnul kokku saada kas- või miljon eri kombinatsiooni, kuidas radu üles ehitada.
“Kui sein oleks restoran, siis rajad sel seinal oleks menüü. Ja menüüd peab uuendama. Sellises suuruses seina peab uuendama vähemalt kord aastas. Nii ei muutu see ronijate jaoks igavaks,” lausub Sievänen.
Rajad ise sobivad nii lastele kui täiskasvanutele, algajatele kui ka juba kogenenud ronijatele. Nagu ütleb Sievänen: kui saad redelist ülesronimisega hakkama, saad ka sel seinal hakkama. Ligi 20 meetri kõrgusele tippu võib jõuda ka esimese korraga. “Aga ainult siis, kui pea seda lubab,” ütleb Sievänen.
“Väga palju on peas kinni: paljud inimesed ütlevad, et nad kardavad kõrgust, aga tihtilugu nad lihtsalt kardavad. Kõrgusega pole midagi pistmist. Aga hirm on asi, mille suhtes saab end harjutada. Kõigepealt ronid kaks meetrit ja tuled alla, siis järgmised kaks meetrit ja nii edasi. Lõpuks oledki tipus ja märkad, et ei kardagi enam.”
Viiekorruseline elamus­keskus koos Baltikumi kõrgeima ronimisseinaga plaanitakse avada kevadel. Keskuse ekspositsioon keskendub kolmele teemale: Hiiumaa loodus, ajalugu ja kohalik elav kultuuripärand.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411