Reede, jaanuar 17, 2020
 

Ämmaemand: Väikeses haiglas tuleb kõigega ise hakkama saada

Kärolyn Kivistik | Hiiu Leht
Hiiumaa haigla ämma­emanda Ruth Esta sõnul peab väikeses haiglas töötamiseks valdama palju rohkem oskusi kui mõnes suuremas haiglas. Sellegipoolest kinnitab ta veendunult, et töötaks iga kell enne Hiiumaal kui Tallinna suur­haiglas.
Jõuan Hiiumaa haigla sünnitusosakonda teisipäeva õhtul kella poole kuue paiku. Tol hetkel pole seal ühtegi patsienti. Ämmaemand Ruth Esta sõnul oli viimane lahkunud just viis minutit varem. “Üks eilse tähtajaga sünnitaja on veel tulemata, nädala lõpus on ka üks sünnitaja ilmselt tulemas ja järgmine veebruari alguses,” loetleb Esta ja lisab, et selle aasta esimene beebi on juba jaanuaris sündinud.
Esta ei tee seda tööd üksi. Lisaks talle töötab Hiiumaa haiglas veel viis ämmaemandat – Riina Tamm, Ingrid Veimer, Siiri Rüütelmaa, Kady Ruus ja Angeelika Sadam. Kuuekesi võtavad nad vastu sünnitusi, töötavad naistenõuandla vastuvõtus ja isegi EMOs.
“Me teeme palju erinevaid asju ja ei ole lihtsalt ämmaemandad. Kuna ämmaemand on universaalne amet, siis meid saab rakendada igal pool,” ütleb ta. “Näiteks Siiri, kes tegeleb noorte nõustamisega, jälgib ka rasedaid, kel on endokrinoloogilised probleemid. Kady on meil töötanud pereõena Kõrgessaares ja teeb gastroskoopiaid ning meie pesamuna Angeelika valvab ka hooldusosakonnas.”
Esta sõnul saavad nad hakkama kõigi ülesannetega, mis neile antakse. “Arvan, et oleme kõige multifunktsionaalsemad inimesed siin haiglas. Ainsana ei tee me laborianalüüse ega röntgenpilte. Muude asjadega saame väga hästi hakkama.”
Esta tõdeb, et väikeses haiglas tööd tehes peabki oskama rohkem kui suures haiglas. Hakkama tuleb saada sisuliselt kõigega. “Riina Tamme eestvedamisel käib meil siin igal aastal Pelgulinna haigla koolituskeskus. Nad on meid koolitanud vastsündinute elustamises, sel aastal koolitavad nad meid sünnitajaga seotud probleemide korral.Ma ei kujuta ette, kas mõni suur haigla ka oma ämmaemandaid nii sageli koolitab kui meid koolitatakse.”
Tema sõnul on aparatuur küll võimas, aga ükskõik, kui palju sa ka sünnitust jälgid ja proovid potentsiaalselt raskeid olukordi ette näha, siis tegelikult ei saa kunagi välistada, et midagi sünnituse käigus juhtub. “Väga järsku võib väga palju juhtuda. Selleks kõigeks peabki valmis olema. Samas tead, et mitte kedagi oluliselt juurde appi kutsuda ei ole.”
Anestesioloog on Hiiumaal küll kohapeal olemas ja jõuab sünnitusosakonda kiirelt, aga tihti ei ole küsimus minutites, vaid sekundites. Seepärast siinseid ämmaemandaid alatasa koolitataksegi.
“Need ei ole ainult teoreetilised koolitused. Me mängime läbi erinevaid raskeid olukordi, mis juhtuda võivad. Mitte ainult sünnitusel, vaid mida teha näiteks siis, kui imiku või väikelapsega juhtub midagi kodus ja kiirabi lapse haiglasse toob.”
Suurtes haiglates on ämmaemandatel seevastu võimalus spetsialiseeruda näiteks ainult sünnitusabi ämmaemandaks. Nemad võtavadki ainult sünnitusi vastu. Veel on eraldi ämmaemandad sünnitus­eelses osakonnas ja polikliinikutes ning nõuandlates. “Meie teeme siin kõike ja lisaks tegeleme günekoloogiliste patsientidega,” ütleb Esta.
Saarel on sünnitusosakonda vaja
Korduvalt on teemaks olnud, et Hiiumaal pole sünnitusosakonda vaja, kuna siin on nii vähe sünnitajaid. Viimastel aastatel on sünnitusosa­konnad kinni pandud näiteks Valgas ja Põlvas. Kas Hiiumaa sünnitusosakond elab veel tulevikuski?
“Mõnes mõttes saan ma aru inimestest, kes arvavad, et Hiiumaale pole sünnitusosakonda vaja, sest tänapäeval on maailm läinud nii tehnikakeskseks. Meil on uus KTG aparaat, aga suurtes haiglates nagu Tallinnas ja Tartus on STAN aparaadid, mis on palju täpsemad.” STAN ja KTG aparaate kasutatakse sünnitusel eelkõige loote seisundi jälgimiseks.
Esta ise on kolm last Hiiumaal sünnitanud. Tema leiab, et poleks mitte mingil juhul oma lapsi  mõnes suures haiglas sünnitada tahtnud. “Ämmaemandad on täpselt sama palju koolitatud, täpselt sama haridustasemega nagu näiteks Ida-Tallinna Keskhaiglas. Usaldan oma personali siin ja tulin ka ise siia sünnitama. Ma ei oleks tahtnud seda mitte kuskil mujal teha, kõige vähem mõnes suures haiglas.”
Siin on ämmaemandatel sünnitajate jaoks aega ja naised võivad end Hiiumaal turvaliselt tunda. Hiiumaal on olemas vajalik kaasaegne aparatuur, lisaks on siin ka väga heal tasemel kõrgema etapi haiglatest anestesioloogid, kes iga päev töötavad väga raskete haigetega ja saavad hästi hakkama ka Hiiumaa beebidega. “Meil on kõik tagatud turvaliseks sünnituseks.”
Mõistagi tuleb Hiiumaal arvestada ka sellega, et siit ei lähe ühtegi teed üle mere. “Sünnitus võib alata ükskõik mis hetkel, enneaegselt või lihtsalt suvalisel ajahetkel. Väljas on udu ja siia ei lenda ükski kopter ega lennuk. Selle­pärast on saarel alati sünnitus­osakonda vaja ja tagada tuleb piisavalt koolitatud ja kvalifitseeritud personal.”
Need sünnitajad, kelle puhul on aga varakult ette näha, et midagi võib valesti minna, saadetakse juba aegsasti Tallinnasse, kus nad haiglasse sisse võetakse.
Lisaks pole Lastehaigla Hiiumaast 20 minuti kaugusel. Esta sõnul tuleb helikopterit sageli tunde oodata, sest brigaadi kopterile jõudmine ja startimine võtab omajagu aega.
Ämmaemandaks kasvatakse
Esta sõnul ämmaemandaks ei sünnita, vaid hoopis kasvatakse. “Kui oled noor ja värskelt kooli lõpetanud, oled hoopis teine inimene. Sa arened ämmaemandana ja sisimas kasvad ka.”
Vanasti olid vanemad, juba ise sünnitanud naised küla ämmamoorid, kes noori laste ilmaletoomisel aitasid. “Eks meil ole praegu täpselt samamoodi kui vanasti. Kogukond on nii pisike, et sa põhimõtteliselt nagu oledki küla ämmaemand.”
Niisiis ongi ämmaemand tegelikult inimene, kes tegeleb naisega tema sündimise hetkest läbi elukaare surmani välja. “Me võtame väikese tüdruku siia maailma vastu, siis tegeleme noorte nõustamisega. Seejärel kasvab ta suureks ja võtame rasedusega arvele. Lisaks on meie töö seksuaalkasvatus, rasestumisvastased vahendid ja pereplaneerimine. Ja kui naine sünnitab, on ämmaemand tema kõrval ja meie pädevuses on nõustada ka menopausis naisi,” selgitab Esta.
Täpselt nii see elukaar tema sõnul Hiiumaa haiglas toimibki.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411