Teisipäev, detsember 17, 2019
 

Volikogu liikmed eeskujulikud jäätmesorteerijad

RAGN SELLS
Üheksalt juhuslikult valitud vallavolikogu liikmelt küsisime, kas nad jäätmeid sorteerivad ja mida arvavad uuest jäätme­korraldusest.
Aega vastata leidis kuus voli­kogu liiget, kes kõik sorteerivad jäätmeid. Näiteks ütles volikogu liige Liisi Mäeumb­aed, et teema on talle väga südamelähedane ja loomulikult sorteerib nende pere jäätmeid.
“Kas on veel keegi, kes seda ei tee?” küsis Mäeumbaed. “Mõistlik on ju need materjalid ja asjad välja sorteerida, mida saab veel millekski kasutada.”
Nende peres on mitu prügikasti ning lisaks olmeprügile kogutakse eraldi pakendid, klaas, paber ja papp, pandi­märgiga tooted, ohtlikud jäätmed ja biojäätmed, eraldi kogutakse veel munakoored vanaema kanade jaoks.
Biojäätmete jaoks on kraani­kausi all kaanega ämber ja nädalaga saab see täis. “Kui ämber täis, viime selle elukaaslase vanaema juurde – osa sisust läheb loomadele ja osa kompostiks,” selgitas Mäeumbaed.
Volikogu liige Aira Toss ütles, et sorteerib jäätmeid vastavalt selle äraandmise võimalustele. Pakendi, pandita klaastaara ja paberi viib ta jäätmemajja, pandipakendi pakendiautomaati. Elektroonikaromud ja ohtlikud jäätmed Kärdlasse Eesti Keskkonnateenused kogumis­kohta või siis Käina Olerexi juures olevasse ohtlikke jäätmete kogumispunkti.
“Patareid panen spetsiaal­setesse kogumiskastidesse, neid on nüüdseks väga paljudes kohtades, biolagunev aga läheb oma õuel olevasse kompostihunnikusse ja sellest ülejääv olmeprügi konteinerisse,” loetles Toss.
Ka volikogu liige Tuuli Tammla kinnitas, et nende pere sorteerib jäätmeid – eraldi pakend, siis biojäätmed, papp ja paber, klaas, patareid ja lõpuks segaolmejäätmed.
“Ülejäänud jäätmeid, nagu näiteks ohtlikud ja suur­jäätmed, tekib harvem,” selgitas Tammla ja lisas, et biojäätmed komposteerivad nad oma krundil.
Ümbertöötlemisel lisandväärtus
Volikogu liige Helen Teigar rääkis, et sorteerib jäätmeid juba vähemalt 15 aastat ja soovitab seda teha kõigil. “Miks? Sest tootedisainerina saan aru, et igasugune “prügi” koosneb erinevatest materjalidest, mida saab suures osas taaskasutada,” selgitas ta. Teigar leiab, et on vastutustundetu saata plastik­pakend prügimäele tuhandeks aastaks ladustamisele, kui sellele on võimalik anda hoopis kõrgem lisandväärtus seda ümber töödeldes või sellest energiat tootes.
Tal endal on jäätmete sorteerimisel lausa 11 erinevat jaotust: biolagunev ehk kompost, pakend ehk plastikjäätmed, metall- ja kaaspakend, panditaara, olmeprügi, paber ja papp, kasutuskõlblikud riided, jalanõud, mööbel, ohtlikud jäätmed, aegunud ravimid, katkine elektroonika, ehituspraht ja vajadusel muu.
“Kuna elan eramajas ning biojäätmed moodustavad üpris suure osa minu jäätmetest, siis loomulikult komposteerin need ja kasutan sellest tekkinud väärtuslikku mulda aias,” ütles Teigar.
Volikogu esimees Aivar Viidik ütles, et temagi on kodus tekkinud jäätmeid sorteerinud väga pikka aega. “Paber-papp, pakend, klaas, pandipakend, puit, metall, segaolme – need lähevad kogumisse, lisaks biojäätmed, mida komposteerime kodus,” loetles Viidik ja lisas, et kompostib nii aia- kui ka toidujäätmeid.
Volikogu liige Inge Talts on prügi sorteerinud alates pakendikonteinerite kasutuselevõtust. Tema sorteerib eraldi olmeprügi, ahjus põletatava prügi, komposteeritava materjali, sega­pakendi, metallpakendi, klaaspakendi, paberi, papi ja vanapaberi. Kohvipaksu ei viska ta näiteks minema, vaid kasutab koduaia taimede heaks, biojäätmed aga komposteerib.
Saaks paremini
Küsimusele, mida arvata jaanuarist kehtima hakkavast uuest jäätmekorraldus­kavast, vastas Talts, et saaks paremini. “Mulle ei ole päris selge, kas segapakendi äraviimine on korra järgi vaba­tahtlik, kui see tuleb sunni­viisilise vedamis­ringiga, siis on see suur ressursi raiskamine,” ütles Talts.
“Segapakendi kodust äraviimine ei sobi mulle, selleks pean meeles pidama pakendi­auto tulekuaja, konteineri tee äärde vedama ja nii edasi. Samuti on segapakendi teke väga ebaühtlane – kui sain asjad pakendis koju toodud, pole probleemi tühja pakendi tagastamine, soovida jääb, et vastuvõtukohad oleksid paremates asukohtades ja ligi­pääsetavad,” rääkis Talts.
Tema arvates võiks ka olmeprügi ära vedada vastavalt vajadusele: “Peaksin saama märkida paari nädala tagant käiva prügiringi kohta, kas soovin või ei soovi sel päeval vedu.”
Väide, et siis läheb teenus kalliks, ei ole tema meelest õige. Talts põhjendas, et äraveetava prügi hulk ei ole konstantne – mida targemini on see korraldatud, seda vähem kulub auto, kütus ja tööjõud ning seda väiksem on prügi äraveo omahind. “Mida väiksem on omahind, seda väiksem peaks olema ka teenuse maksumus,” leiab ta.
Uus korraldus ja selge sõnum
Mäeumbaed ütles, et uus jäätmekorraldus on põhjendatud, kuna otstarbekas ja mõistlik on jäätmeid liigiti koguda.
“Uue jäätmekorralduse eesmärk on motiveerida inimesi rohkem sorteerima ning kaudselt on eesmärk Hiiumaa puhta looduskeskkonna vastutustundlik hoidmine – arvan, et me saame sellega olla ülejäänud Eestile ja maailmale eeskujuks,” leidis Teigar.
Toss ütles, et uus jäätme­korraldus on hea, sest annab selge sõnumi, et jäätmete hulgas on väga palju taaskasutatavat ressursi ja selle väljasorteerimine on vajalik.
“Kodus ehk seaduse mõttes tekkekohas jäätmete sorteerimine on väga õige põhimõte ja seda teed on läinud kõik Põhjamaad ning sisuliselt kogu Euroopa,” ütles Aivar Viidik.
Ta nimetas eriti oluliseks just pakendi kodus sorteerimist ja võimalust seda kodust ka ära anda, kuna pakendit tekib kõige rohkem: “Pakendit eraldi kogudes on seda kõige lihtsam ringlusesse võtta, mis tähendab, et igaühe väike panus pakendit eraldi sorteerides loob meile puhtama keskkonna mitmes mõttes.”

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411