Teisipäev, detsember 3, 2019
 

Oht meie iseseisvusele 95 aastat tagasi

GENI
Eesti iseseisvust on mitmel viisil proovile pandud. Üks äkkrünnak raputas meie püsima­jäämist 1. detsembri varahommikul aastal 1924. Otsustava tegutsemise eest vaenlase tagasilöömisel sai ühena kümnest Vabaduse Risti Hiiumaa mees Rudolf Kaptein.
Õigusteadlane ja ajaloolane, dotsent Peeter Järvelaid on öelnud, et aastal 2016 hakati 1. detsembrist rääkima kui meie sisejulgeoleku päevast. “See, mis juhtus 1. detsembril 1924, pole ainult meie idanaabri sepitsus ega ühiskonna mingites osades kogunenud viha mõtlematu väljaelamine, vaid ka hoopis tõsisem lugu oma riigi haprusest.”
95 aastat tagasi, 1. detsembril üritas umbes 300 relvastatud kommunistlikku mässajat Tallinnas võimu haarata. Eesti Vabariik päästeti tänu mõnele meie kindralile ja rühmale ohvitseridele, kes – erinevalt enamikust sel ööl rahulikult maganud ametimeestest – olid üleval seetõttu, et nad vastu hommikut polnud veel lõpetanud koosviibimist ja istusid koos sõpradega restoranis või Tondil asuvas ohvitseri­korteris.
2. detsembri ajaleht Vaba Maa kirjeldas luhtunud riigi­pöördekatset pealkirja all “Enamlaste mässukatse Tallinnas: Riigiasutustele kallaletung likvideeritud” nii:
“Umbes kell 5 hommikul äratasid magajaid üksikud tugevad paugud siin ja seal linnaosas. Siis lühikene vaikus, millele järgnes peagi korratu laskmine. Eriti äge oli laskmine Balti jaama ümber, Pikal tänaval, ratsareservi juures jne. /…/ Umbes kella 5 ajal, kui linnas juba liikumine algas, tungisid sõjariistus Vene agentide salgad sõjaministeeriumi, raudteejaamade, ratsa­reservi, tankideroodu, posti-telegraafi, riigikoguhoone jne. kallale. Kuna postimajas kui ka raudteejaamades valve nõrk, siis said nad need kohe oma võimusesse. /…/ Äpardus kallale­tungimine ratsa­reservile ja tankide diviisile, kus bande laiali paisati. Õnne oli neil ainult Toompeal, kus salk lossi vahitoa oma alla sai.
10. rügemendi kasiinos läks neil korda hävitustööd teha, kus kolm ohvitseri surmati.”
Veel vallutati ilma vähemagi vastupanuta postkontor, kus asus telefonikeskjaam. Kerge saak oli ka Lasnamäe aerodroom. Kella poole kuue paiku toimus rünnak ka Tondi kasarmutele, mis kaotuste hinnaga suudeti siiski tagasi lüüa. Auto-tankidivisjonis tegi reeturist allohvitser Loorents tankid liikumisvõimetuks, ühega aga püüdis minema sõita. Veltveebel Rudolf Kaptein aga hiilis tanki juurde ja tappis reeturi püstolilasuga läbi avatud luugi. Kapteini autasustati hiljem Vabadusristiga.
Väärivad mälestust
Detsembrimässu mahasurumisel langenud noorte meeste ja autasustatute kõrval peaks meelde tuletama ka neid ohvitsere, kes sooritasid kangelas­teo, päästes ründajate eest Tondi kasarmud ja neis puhanud kadetid.
Tookord ei saanud neid ametlikult autasustada, kuna nad olid koduarestis ja ootasid oma saatust, kas nad distsipliinirikkumise tõttu üldse jäetakse kaitseväkke. Ja lõpuks saigi nende autasuks tol ööl üles näidatud vapruse eest, et nad jäeti edasi kaitseväkke ohvitserina.
Jah, nad olid tol ööl purjus, kuid õppinud ja sõjakogemusega ohvitseridena viisid just nemad kadetid vasturünnakule, mis päästis mitte ainult Tondi kasarmus olevate noorte meeste elud, vaid tegelikult ka Eesti Vabariigi.
Eesti kaotusteks olid 26 inimest, kelle seas nii politseinikke, sõdureid kui tsiviilisikuid, näiteks üks Toompeal töötanud koristaja.
Karmid õppetunnid
Mässajate haleda läbi­kukkumise põhjuseks peab ajaloolane Argo Pajur 29. või 30. novembril Moskvast saabunud korraldust ülestõus ära jätta: “Paraku ei pruukinud see Tallinna põrandaalusteni jõuda ning nad otsustasid ikkagi riskida. Kuid neid tabas täielik fiasko, sest Eesti töölised punastega kaasa ei tulnud.”
Tol saatuslikul päeval saadud õppetunnil oli Eesti riigi kaitsevõime, eriti sisejulgeoleku uuendamisel oluline roll. Kindral Johan Laidoneri initsiatiivil tehti riigis suurem revisjon ja püüti välja selgitada, kus olid sellel saatuslikul ööl need korravalvurid, kes olid Eesti riigi palgal, et tagada riigis kord ja julgeolek. Kahjuks väga paljud nendest, kes oleksid pidanud olema valvel riigi kaitsel, sel ööl lihtsalt magasid, lootes sellele, et on ju rahuaeg.
Sisejulgeoleku alal tehti Eesti riigis peale seda suured muutused. Mäss äratas sõjaväejuhid ja õige pea taastati peale Vabadussõda varjusurma vajunud Kaitseliit. Politseikooli asutamine ja üleminek haritud politseinike süsteemile oli uuendus, mis vähemalt sisejulgeoleku alal pidi Eesti Vabariigist tegema moodsa riigi. Kahjuks jäi Eesti Vabariik pärast
1940. aasta suve neist haritud politseinikest jälle ilma, sest uus võim lihtsalt tappis-suretas haritud politseinike põlvkonna vangilaagrites välja.
HELJA KAPTEIN
naiskodukaitsja

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
  • Lisa kommentaar
     
    Your gravatar
    Sinu nimi
     
     
    *
     
     
    NB! Hiiu Leht ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Hiiu Lehel on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411