Teisipäev, detsember 17, 2019
 

Muinsuskaitse täpsustab Hiiumaa raudtee asukohta

MART MÕNISTE
Mitmeid päevi sai koos muinsuskaitse­ameti kartograafia­nöuniku Kalle Langega rängatud Tahkuna metsades, et täpsemalt panna paika Hiiumaa kitsarööpmelise militaarraudtee kulgemisi.
Hilissügis on selleks parim aeg, sest rohi on madalaks vajunud, puudelt lehedki langend.
Militaarraudteed on Tahkuna rannapatareide rajamisel kasutatud mölema ilmasöja ajal ja sellel on olnud mitmeid kulgemissuundi Lehtma sadamakailt Tahkunasse ja sealt Kauste küla maile. Suvel käis raudteetrasse uurimas Eesti Muuseumraudtee juht Mehis Helme, kes oma teadmised ja leiud kirja pani. Neid saigi nüüd täpsustatud.
Militaarraudteed olid Hiiumaal vajalikud rannasuurtükipatareide (rp) 10–15tonniste osade toimetamiseks Lehtma sadamast, kuhu need laevadel toodi, Tahkuna poolsaarele rajatavatele positsioonidele. Suurtüki­patareid olid omakorda möel­dud Soome lahe sissepääsu sulgemiseks vaenlase laevadele ja meres asuvate miiniväljade kaitseks. Algas see köik 1912. aastal Peeter Suure nimelise merekindlusega, mille eelpositsiooniks määrati Tahkuna ja Hanko poolsaared – nii moodustus Soome lahe “värav” Peterburi suunale.
Esmalt kandis Hiiumaa raudteede kulgemise paberile insener E. Lillak 1918. aastal plaanile “Tahkuna poolsaare patareide teede plaan mõõt 1:10 000”. Järgmisena märkis Mehis Helme oletatavad ja olemasolevad trassid Regio kaardile möödus
1:25 000 möödunud suvel.*
Raudteetrasse vöib leida ka Hiiumaa ajaloolistelt kaartidelt Maa-ameti geoportaalist. Kui Lillaku plaanil ja teistel kaartidel on üks raudteetrass koos harudega, siis Helme on oletanud, et aastatel 1939–1940 ehitati osa raudteest vana körvale uuele trassile.
Julgen väita, et novembris trasse läbi käies see kinnitust ei leidnud ja mölemas söjas kasutati algset, 1915–1916 rajatud raudteetrassi, millele 1939–1940 lisati körvalharusid. Minu arvates on veidi kummaline, et praktiliselt ainult 20 aastat hiljem vana trass enam ei kölvanud ning selle körvale ja täiesti samas suunas rajati osaliselt uus. Pealegi on Helme poolt oletatud löigud mönes kohas väga soised ja sellega raudteeks üsna sobimatud. Eriti huvitavaks kujunes insener Lillaku plaanil olev raudteeharu Kuke­rabast Löimandi nina suunas, esimese ilmasöja aegse rp.38. Avastasin, et tegelikult kaardub see lääne­suunalise kaarega pöhja suunas, nii Lillaku kui Helme järgi aga vastupidi, hoopis idasuunalise kaarega.
Päris mötlemapanev on ainult esimeses ilmasöjas kasutatud raudteeharu Tahkunast läbi Meelste küla Kauste külani. Milleks seda vaja oli ja mis sinna oli kavas rajada, pole teada. Et seda tähtsaks peeti, näitab juba körge ja vägev raudteesilla asukoht üle Meelste jöe, mille tuvastas Mehis Helme ja kus praegugi vöib näha silla­postide kohti. Tahkuna-­Kauste haru pikkus on kaardilt möötes üle 3 km, Lehtma-Kauste üle 9 km. Esimese ilmasöja Lehtma-Tahkuna rp.39 raudtee pikkuseks saab kaardilt möötes üle 6 km. 1939–1940 lisati rp.26ni veel poole kilomeetri jagu rööpaid, milleks Helme töö järgi kasutati esimese ilmasöja aegse helgi­heitja raudteetammi. Pikkus täpsustub veel viimaste möötmistega, aga Hiiumaa mastaabis on meil raudteed olnud parasjagu.
Militaarmuuseumis on ka omaette katusealune raudteejäänuste jaoks, kus näeb nii rööpaid kui vagonette ja rattaid, neid tasub vaatama minna.
Viimase 15 aasta jooksul on allakirjutanu matkanud kokku sadade inimestega mööda raudteetrasse, mis kulgevad eriti kaunis ja huvitavas Tahkuna poolsaare looduses. Loodus ja militaaria on Hiiumaal mitmetes paikades omalaadses sümbioosis ja loodame, et see säilib veel pikka aega, aitab inimestel looduses matkata ning samas ajalugu mitte unustada.

URMAS SELIRAND
militaarmuuseumi giid

* “Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna raudteetamm koos kõrvalharudega asetus ja kaitsevööndi piirid. Soovitused kasutuseks ja hooldamiseks.” Mehis Helme eksperthinnang, 2019.

 

Sildid: , ,

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Siim Tahkunamets..

    Ah et Rail Baltica kiirraudtee ühendatakse nüüd ka kunagise Tahkuna militaarraudteega.

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411