Teisipäev, detsember 31, 2019
 

Kaitseliit uuel sajandil

KAITSELIIT
Nii nagu Eesti riik, on ka Kaitse­liit alustanud uut sajandit. Elu läheb edasi, aga väljakutsed on endised. Maailm ja ka Euroopa tormavad edasi järjest suurema kiirusega, tekitades pööriseid ja mullistusi. Lähis-Idas keeb endiselt, pole rahu Aafrika palmipuude all ning osa Ukrainast on endiselt okupeeritud ja annekteeritud.
Kaitseliit peab võtma ja võtabki vastu kõik väljakutsed ning seisab kindlalt meie riigi ja rahva eest. Suured juubelid on möödas, aga ega rõõmudki kusagile kao ja peod pidamata jää.
16. novembril oli Tartus Kaitseliidu aastapäeva puhul uue ülema, brigaadikindral Riho Ühtegi vastuvõtt, mis möödus väga soojas õhk­konnas.
Ühtegi vahetas välja senise ülema, kogenud kindralmajor  Meelis Kiili 19. juulil Alu mõisas toimunud pidulikul tseremoonial, lubades tehtud tööd vääriliselt jätkata ja pöörduda ka Kaitseliidu juurte juurde. Kuna iga kaitseliitlase panus on väga tähtis, peaks igaüks oma relva ka koju kaasa võtma ja padrunid varus pidama – see on heidutuse seisukohalt väga tähtis nagu näitab ka Šveitsi kogemus.
Uus ülem on lubanud kindlasti ka Hiiumaad külastada, sest tema sõnul peavad iga piirkonna kaitseliitlased pöörama tähelepanu just oma kodukandi kaitsmisele ning neid tundmatusse piirkonda läkitada pole eriti mõttekas.
Malevkonna aastapäeva pidasime 8. novembril Käinas, sest Kärdla saalid kipuvad meile juba kitsaks jääma. Meid austas oma osavõtuga Lääne ringkonna ülem, kolonel­leitnant Rasmus Lippur, kes nentis, et on edaspidigi koos hiidlastega. Peol pidasime hea sõna ja teenetemärkidega meeles tublimaid, sest vabatahtlikud vajavad tunnustust ning on selle igati ära teeninud. Ka jääb teenetemärk järel­tulijatele meenutama tubli mehe või naise teeneid.
Aasta lõppes kurva sündmusega – lahkus Hiiumaa Kaitseliidu maleva taasasutaja, malevkonna aupealik Ülo Tuisk.
Tagasipilk aastale
Aasta algas piduliku rivistusega 3. jaanuaril Vabadussõja relvarahu 99. aastapäeval Kärdla kiriku juures. Juba reedel ootame kõiki taas samas paigas, et tähistada relva­rahu 100. aastapäeva.
Aasta algul pidasime maha üldkoosoleku ja seadsime sihtmärke terveks aastaks. Veebruaris tähistasime Tartu rahu ja Vabariigi aastapäeva ning toimusid mitmed vastuvõtud nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Juunis võtsime võidu­tule vastu Kärdla sadamas, kuhu see saabus mandrilt kaatriga – pidulik hetk möödus kenas päikesepaistes ja mõnusa briisi saatel. Pidulikke sündmusi oli veelgi, kuid meeles pidasime ka kurbi tähtpäevi. Nii osalesid meie malevkonna kaitseliitlased küüditamiste mälestuspäevadel 25. märtsil ja 14. juunil, samuti kurikuulsa Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeva meenutamisel.
Korraldasime ka Kaitseliitu tutvustavaid üritusi: kevadel emadepäeva jalgrattaretke ja rännakmatka Tihu Kevad, novembris tutvusime Palli­nina militaarrajatistega, Naiskodukaitse eestvõttel tähistasime Isadepäeva ja valisime aasta isa.
Panustame väljaõppele
Kaitseliidu põhiülesandeks on meie riigi turvalisuse kaitse ja seda kahjuks iga päevaga ebastabiilsemaks muutuvas maailmas. Teist asuala ei ole meie rahvale antud, meie idanaaber aga muutub iga aastaga aina ettearvamatumaks, teod ja retoorika aina agressiivsemaks.
Pole näha lõppu tema osalusel relvakonfliktides Ukrainas ja Süürias, nüüd ka mitmel pool Aafrikas. Viimased süvendavad pagulasprobleemi ning ohtrad küberründed ohustavad nii meie kui liitlaste e-maailma. Seega tuleb kaitseliitlastel järjest rohkem panustada mitmesuguste turvariskide maandamisele ja lahingulisele väljaõppele. Tore on tõdeda, et meie kaitseliitlased on endiselt aktiivsed ja riigikaitsele pühendunud. Õppustel osaleb meie saare kohta üllatavalt palju relvavendi ja kuigi vanemad mehed enam noortega igal pool sammu pidada ei jõua, on nad hinges neile alati toeks.
Lahingulist väljaõpet lihvisime kevadel ja sügisel kergjalaväe õppustel. Harjutasime objektikaitset ja rünnakut ning tuletasime meelde sõduri­oskusi. Jõukohast tegevust jätkub kõigile, kes ei jõua rünnakul teistega sammu pidada, võib seista vaatluspostil või lüüa kaasa tagalas. Iga kaitseliitlase, naiskodukaitsja ja noore panus on oluline ning aitab tugevdada meie laiapindset riigikaitset. Igaüks peab andma oma panuse nii väljaõppel kui ka oma igapäevases töös ja teenistuses.
Me ei ole üksi
Oleme palju harjutanud ka koos oma Soome relva­vendadega nii Pargasest kui Savonlinnast. Viimasel ajal on NATO liitlased järjest rohkem huvi tundnud meie ranniku­kaitse vastu – on ju Eesti suursaared n-ö uppumatud lennukikandjad. Kes valitseb saari, valitseb ka Läänemerd ja see on võimaliku rünnaku korral meie asendit arvestades eriti oluline. Järjest enam tähelepanu pööramegi ranniku­kaitsele. Meile praegu jõukohasele merevaatlusele keskendusime õppusel Orkaan, mis toimus 29. novembrist 1. detsembrini kõigis Lääne ringkonna üksuste kodukohas. Tänavusel Orkaanil harjutasime koostöös politseiga elanikkonna evakueerimist. Samuti tuli tagasi lüüa vastase rünnakuid, kelle rollis mandri rannikukaitsekompanii kaitseliitlased. Meie poolel olid abiks ka soomlased Savomaalt. Kõik ei sujunud küll ideaalselt, kuid põhiliselt läks suurõppus igati korda ja selleks ju õppused ongi, et me järjest uusi oskusi omandaks. Üleorkaaniline tagasiside on veel olemata, kuid tundub, et meie malevkond tuli ka seekordse katsumusega edukalt toime.
Meie püha kohus
Riigi kaitsmine on iga kodaniku püha kohus ning sõjaolukorras on iga ametikoht riigikaitseline – väga oluline on seetõttu iga kaitseliitlase panus. Kõik see on sätestatud meie riigikaitse seadusandlikes aktides, mille loomisele on jõudumööda kaasa aidanud ka allakirjutanu oma tegevusega Kaitseliidu vanemate- ja keskkogus ning EROKi juristide sektsioonis, kus praegu on päevakorras riigikaitsekohtu loomise küsimus.
NATO liitlased tunnustavad meid tubli panuse eest kaitse­kulutuste katmisse – võime enda riigi üle uhked olla, aga Eesti kaitsmise nimel peame pingutama iga päev.
Soovin selleks jõudu ja jaksu kõigile kaitseliitlastele ja kogu rahvale meie Isamaa eest seismisel!

Leitnant Mart Reino
Hiiumaa malevkonna pealik

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411