Teisipäev, november 26, 2019
 

Tubli hiidlane Juhan Kiris 90

ERAKOGU
Juhan Kiris on mees, kes oma tööga andnud suure panuse Hiiumaa ja kogu Eestimaa side arengusse. 1947. aastal saabub Kaug-Idas sündinud hiidlane oma esivanemate maale, Hiiumaale. Temast saab sidetöötaja ja seda kuni aastani 2003. Tegelikult on Juhan aga hingelt jätkuvalt sidelane.
1947. aastal määratakse ta Hiiumaa sidekontori ülema asetäitjaks,  aga juba 1951 on temast saanud sideülem. Noormees rakendas kogu oma oskuse ja energia, et parandada klientide teenindamist ja ettevõtte töötajate töötingimusi.
Teda märgatakse ja 1956. aastal määratakse suure ettevõtte, Pärnu sidesõlme ülemaks. Sellesse aega jääb ka õhtukeskkooli ja kaug­õppes Moskva sideinstituudi lõpetamine. Pärnu sidesõlme parimate ettevõtete ritta viinud noor diplomeeritud insener määratakse 1964. aastal Tallinna peapostkontori ülemaks, et ta sealgi kordaks Hiiumaa ja Pärnu edukäiku.
Kuid selles vabariigi suurimas ja raskemas ettevõttes ei lasta tal pikalt töötada. Juba 1968. aasta alguses tuleb tal hakata juhtima sidetöötajate ametiühingu vabariiklikku komiteed. Määravaks said tema uuendusmeelsus, juhtimisoskused ja organisaatorivõime, hooliv suhtumine töötajatesse, oskus nakatada inimesi spordi- ja taidluspisikuga ning palju muid vajalikke omadusi.
Seda aga ainult kolmeks aastaks, sest sideministeerium vajas juhtkonda haritud ja hea juhtimiskogemusega inimest. Loomulikult leiti, et selleks sobib Juhan, kellest sai järgnevaks kahekümneks aastaks sideministri asetäitja ja esimene asetäitja. Nende aastate jooksul muutus postiside võimekamaks, kasvas klientide rahulolu, sidetöötajate lastele rajati Varemurru suvelaager, Tallinna postimaja, sidemajad Pärnusse, Põlvasse, Kingisseppa, Haapsallu, Valka, Jõgevale, mitmed sidejaoskonnad ja puhkekeskused. Toimusid kutsealade parimate võistlused, plaanipäraseks muutus spordi- ja kehakultuuritöö ette­võtetes. Seda loetelu võiks veel pikalt jätkata ja kõiges selles tehtus on Juhanil väga suur panus.
Side areng Eestis, tugevad ettevõtted ja tööinimeste kaitse, oli Juhanile väga südame­lähedane, aga ühes “lahingus” jäi ta ikka kaotajaks. Tol ajal kuulus valdav enamus ajakirjandusvälja­andeid komparteile ja nende kanne tellijatele toimus posti poolt tasuta, klientide teenustasu laekus aga partei kassasse. Postiljonide suur koormus ja madalad palgad sundisid lahendust otsima. Ausa, sirgeseljalise ja kartmatu mehena alustas Juhan 1987. aastal võitlust komparteiga, nõudes õiglast tasu ajalehtede-ajakirjade kojukande eest. 1989. aastal pidi ta tunnistama kaotust selles ebavõrdses jõudude vahe­korras. Selle välja­astumise eest aga nuheldi teda mitu aastat avalikult nii Moskvas kui ka Tallinnas suurte ülemuste kabinettides. Tuleb tõdeda, et alati ei võida see, kelle poolel on õigus, vahel ka see, kelle käes on võim. Juhani panust ja viljakat tööd ei tunnustatud ordenite, medalite või au­nimetusega, põhjuseks tema kompromissitu õiguse eest seismine. Tehtu eest aga on Juhanil tuhandete lugupidamine ja austus.
Oma 56 aasta pikkuse karjääri lõpetas Juhan Eesti Posti peadirektori nõunikuna. Tema energiat, teadmisi ja elukogemust oleks jätkunud veelgi pikemaks ajaks ning seda oleks seoses juhtkonnavahetusega ka väga vaja olnud, aga ametisse määratud noored mehed olid enda arvates oluliselt targemad ja tema nõu ei vajanud. Nõunikuametis oli Juhan alati kõikide tähtsate ja vähem­tähtsate otsuste juures, alates ideest emiteerida oma postmargid, taastada ja arendada välja oma riigipost. Tal oli mitmeid südame­lähedasi töölõike nagu postiteenused Hiiumaal, aga ka postimuuseumi taastamine, arendamine ja varade täiendamine. Selles näitas ta ka isiklikku eeskuju, annetades muuseumile esemeid ja dokumente. Juhan oli postimuuseumi kuraatoriks, oli lugematute töögruppide ja komisjonide liige, korraldas Eesti koolinoorte osavõttu Maailma postiliidu kirja­kirjutamise võistlusel.
Ilma tema aktiivse osaluseta oleks olnud mõeldamatu Eesti Posti edu. Selle sajandi alguses tõstis Maailma posti­liidu peadirektor korduvalt arengule suunatud konverentsidel eeskujuks Eesti Posti logistikateenuseid ja kvaliteeti, aga ka töötajate kaasamist juhtimisse ning nende sotsiaalset kindlustatust.
Oma panusega on Juhan kirjutanud kuldsete tähtedega oma nime Eestimaa posti ajalukku ja võib igati tunda uhkust tehtu üle.
Juhan Kiris on võimekas igal alal, kasvatanud üles kaks tublit poega, istutanud lugematu arvu puid. Vaatamata kõrgele ametikohale ehitas oma kätega kena suvekodu algusest kuni lõpuni kaasaarvatud korstna, kaminad ja pliidid. Mitte enam noore mehena õppis autot juhtima ja akordioni mängima. Kirjutas suurepärase raamatu “Sidega seotud elu”, millest ajaloolased saavad tulevikus hinnalist materjali selle ajaperioodi uurimisel ja hindamisel. Tervislike eluviisidega aktiivne spordimees nakatas ka teisi oma eeskujuga. Ta on paljulugenud erudeeritud ja mõnus vestluskaaslane ning oodatud osaleja igas seltskonnas. Optimist igas olukorras.
Juhanile soovivad tervist, vaprat vastupidamist, raugematut optimismi ja meeldivaid meenutusi möödunust Postiveteranide klubi liikmed, arvukad sõbrad, austajad ja kolleegid postipäevilt.
Hiidlased võivad uhkust tunda oma särava ja tubli kaasmaalase Juhan Kirise üle!
Tarmo-Jaan Tõeleid, kaasteeline

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411