Reede, november 22, 2019
 

MTÜ Halulaev võitis kohtus PRIAt

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kolmapäeval tuli teade, et riigikohtu halduskolleegium jättis rahuldamata PRIA kassatsioonkaebuse vaidluses MTÜ Halulaev toetuse üle.
Mingem korraks ajas tagasi. Septembris 2017 oli hiiu halulaeva ehitajatel rõõmupäev – Suursadamas lasti vette kaljas HiiuIngel ja laevaehitajate töö jätkus.
Samal ajal sai MTÜ Halulaev PRIAlt ebameeldiva otsuse, et 31 000 eurosest toetusest jäetakse välja maksmata ligi 6000 eurot.
MTÜ Halulaev juhatuse liige Ain Tähiste rääkis, et puudujääv summa õnnestus toetajate ja laenude abil kokku saada ning töö jätkus, kuid otsus tundus ebaõiglane.
Tähiste rääkis, et oli riigihangetel ilmnenud probleemidega kursis meedia vahendusel, aga julgust, et PRIA otsus tuleks vaidlustada, andis õigus­teaduste magistrist tütar Kadi-Ell Tähiste. Peeti nõu ja otsustati kohtutee jalge alla võtta. Erinevalt mõnest teisest MTÜst, mis oma õiguse nõudmisest loobus.
Nii esitas MTÜ Halulaev PRIA otsuse tühistamiseks kaebuse, mille ringkonna­kohus rahuldas, kuid PRIA riigikohtus vaidlustas.Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse jõusse, kuid täiendas selle põhjendusi.
Hankijaks peeti ekslikult MTÜd
Riigikohtu halduskolleegium selgitas, et projektitoetuse taotleja peab järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses: “Praegusel juhul pidasid nii PRIA kui kohtud MTÜd ekslikult hankijaks. Iga vabatahtliku huvitegevusena avalikke huve edendav ühing ei ole hankija riigihangete seaduse mõttes ja seda ka juhul, kui selle tegevust toetatakse avalikest vahenditest.”
Riigihangete seadus kehtib 2007. aastast, eelmisel aastal seda küll muudeti, kuid selles on ikka alles üks hankija definitsioone: “…on eraõiguslik juriidiline isik: mis on asutatud eesmärgiga täita või mis täidab põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu…”.  Ilmselt just sellest definistioonist lähtus PRIA, kui tegi toetuseta jätmise otsuse MTÜ Halulaev kohta.
Tähiste juhtis tähelepanu, et MTÜle Halulaev pole keegi mingit avalikku ülesannet täitmiseks andnud. Vastupidi, ühingu üldkoosoleku liikmed on ise endale võtnud kohustuse tegutseda avalikes huvides.
Sama tõdes riigikohus: “Riigi­hangete seaduse mõttes saab vabatahtlikku ühingut pidada hankijaks siis, kui see täidab avalikku ülesannet. Avalikku ülesannet täidetakse siis, kui pädev asutus on andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Riigikohtu sõnul ei täida MTÜ Halulaev sellist ülesannet. Ühing viljeleb vabatahtlikku huvitegevust, kuigi see võib edendada ka avalikku huvi. Seega ei rikkunud MTÜ Halulaev ka riigihanke reegleid ja võib saada PRIA toetust.”
Tähiste nentis, et oli vaja riigikohtu otsust selleks, et PRIAs saadaks aru, et avaliku ülesande täitmine ja avalikes huvides tegutsemine ei ole üks ja seesama.
Lihtsamad reeglid
Riigikohtusse jõudnud vaidluses määras PRIA MTÜle Halulaev projektitoetuse 31 737 eurot halulaeva tehno­süsteemide ostuks ja paigaldamiseks. Süsteemide soetamiseks korraldas ühing lihthanke. Hilisema otsusega jättis PRIA ühingule määratud toetusest maksmata ligikaudu 5700 eurot ehk 25 protsenti. PRIA otsuse järgi rikkus MTÜ Halulaev riigihanke nõudeid, kuna ühing nõudis pakkujatelt varasemat ajalooliste laevade ehitamise või remontimise kogemust ega määranud kindlaks pakkumuste kvaliteedi hindamise kriteeriume.
Riigikohtu kolleegium selgitas, et lihthanke korraldamisel ei kehti tavapärased ranged reeglid. Nii on riigihankes osalemise tingimuste vajalikkuse hindamine esmajoones hankija ülesanne.
Halduskolleegium märkis lisaks, et sõltumata sellest, kuidas PRIA käsitles hankija mõistet, leidis PRIA ekslikult, et MTÜ rikkus riigihangete korraldamise reegleid. Pakkujatelt varasema kogemuse nõudmine ei olnud ühingu tegevuse eripära arvestades meelevaldne. MTÜ korraldas lihthanke, mille puhul ei pea järgima sedavõrd rangeid reegleid nagu tavapärases hankemenetluses. Ühing ei pidanud praegusel juhul avaldama kvaliteedi hindamise kriteeriume hankedokumentides. Oluline on, et menetlus oleks läbipaistev ning et pakkujaid koheldaks võrdselt. Seekord oli ka tagantjärgi võimalik veenduda, et riigihanke üldpõhimõtteid ei rikutud.
“Nüüd tuleb PRIA-l hulk dokumente ümber teha, sest riigikohtu lahendil on seaduse jõud,” kommenteeris Ain Tähiste. Tema andmetel on teisigi mittetulundusühinguid, mida PRIA samasugustel põhjustel ekslikult karistanud.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411