Teisipäev, november 5, 2019
 

Keit Pentus-Rosimannus kliimast ja Hiiumaast

PEEP LILLEMÄGI
Eelmisel neljapäeval oli Hiiumaal riigikogu Reformi­erakonna saadikurühma aseesimees, varem keskkonna­ministri- ja välisministri ametit pidanud Keit Pentus-Rosimannus.
“Hiiumaale tulin, sest kohalik Reformierakonna piirkond kutsus. Üks oluline kohtumine oligi päeva viimane, erakonnakaaslastega. Rääkisime väga avameelselt sellest, milline on praegu seis Eesti poliitikas, milliseid otsuseid Eestit tuleviku jaoks ette valmistades teha tuleks, aga ka sellest, kuidas läheb Reformierakonnal Hiiumaal,” selgitas ta.
Kuidas siis läheb Reformierakonnal Hiiumaal?
Pentus-Rosimannus: “Hiiumaal läks Reformierakonnal kevadel riigikogu valimistel väga hästi. Oma osa selles oli volikogu esimehel Aivar Viidikul, kes meie kohtumisel rääkis Hiiumaal alustatud projektidest ja arenguplaanidest. Kasutan juhust ja tänan veelkord kõiki hiidlasi, kes toetasid Reformierakonda
nii riigikogu valimistel märtsis kui ka Euroopa Parlamendi valimistel suve hakul. Olen veendunud, et kahe aasta pärast, kohalikel valimistel, on Reformierakond võitja nii Eestis tervikuna, Tallinnas kui ka Hiiumaal.”
Milliseid kohtumisi Hiiumaal veel oli?
“Minu jaoks olid ühed olulisemad kohtumised kooli­õpilastega ja Hiiumaa rahvaga. Mõlemal puhul rääkisin ühest asjast. Tulevikust. Kliima­muutustest, sellest, mida need kaasa toovad ja kuidas meie kõigi elu mõjutavad. Ühe inimese kohta arvutades on Eesti kahjuks siiani üks suuremaid saastajaid maailmas. Põhjuseks põlevkivielekter. Meil on vaja ette võtta samasugune muutus, nagu kunagi digi­riigile üle minnes – tiigrihüppe asemel lõvihüpe. Olen täiesti nõus presidendiga, kes ütleb, et pööre keskkonnasäästlike tehnoloogiate suunas tuleb nagunii ja esimesed, kes selle pöörde läbi viia suudavad, on edukad. Sain ka vastata ühe hiidlase murelikule küsimusele, kas tulevikus ahjuküte keelatakse. Kindlasti ei keelata. Suurem osa meie saastest tuleb ikkagi põlevkivi põletavatest elektri­jaamadest.”
Kuidas kliimamuutustest nii palju tead?
“Olen selle teema vastu sügavamat huvi tundnud üle kaheksa aasta.
Hulga süvateadmisi ja praktilist vaadet andis juurde aeg, mil olin keskkonnaminister. Sellel sügisel pakuti mulle võimalust teha teine magistrikraad Ameerika Ühendriikides ja seda just kliimapoliitika teemal. Riigikogu töö kõrvalt õppida ja sessioonidel käia on küll päris keeruline, aga õppimine on osalt ka seotud sooviga maailmas hetkel ühe olulisema teema kohta süvateadmisi juurde saada.”
Kas kohtusid ka Hiiumaa ettevõtjatega?
“Jah, eelkõige just väiketootjate ja loomeettevõtjatega. Väga põnev oli kohtumine kaupluses Kala ja Võrk, kus nägin, et saarel, kuhu paljud tulevad just lootusega saada värsket ja töödeldud kohalikku kala, on see võimalus olemas. Rõõmuga kuulsin, et Hiiumaa väiketootjad on seljad kokku pannud, et ühiselt oma toodangut Eesti suurimale turule, Tallinna, viia. Huvitav ja minu jaoks uus fakt oli, et Eesti klaasitootmisele pandi alus Hiiumaal ja see traditsioon jätkub klaasikunstina.”
Kuidas Eesti ääreala, Hiiumaa, suudaks konkurentsis püsida?
“Kuulsin kohtumistel mitmel korral sellest, kui tähtsad on Hiiumaa jaoks ühendused. Loodan, et viimasel kahel aastal talvekuudel vähendatud praamireiside aeg jääb ajalukku ja kuulatakse rohkem valla ja ettevõtjate arvamust. Kindlasti on siin oluline ka kiire internet, et kaugtöö oleks päriselt võimalik. Hiiumaa trumbiks on puhas loodus, puhas toit ja puhas elukeskkond. Need asjad lähevad maailmas järjest enam hinda ja omavaheline koostöö ja loodusväärtuste väärtustamine aitavad ses osas imet teha.”
Millal jälle Hiiumaale tuled?
“Usun, et juba paari kuu pärast tuleme siia kogu fraktsiooniga. Arvan, et õiget Hiiumaa elu näebki just talvel, suvel on see rohkem suvitajate saar. Tahaksime siis rohkem teada saada suuremate ettevõtete tegevuse ja plaanide kohta. Poliitikute puhul on kõige olulisem, et ei kaoks side tegeliku eluga. Selleks on tarvis kohtuda inimestega, kuulata, mida nad elust arvavad ja milliseid otsuseid ootavad.”
Küsis PEEP LILLEMÄGI
RE Hiiumaa piirkonna esimees

 

Sildid: ,

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • e lek trit saa b..

    Kliimamuutuse peatab tasuta elekter mida saab tuulikutest ja kütus mida saab tasuta vesiniku HHO geneka abil,ning ühistuline liikumine.

    Kliimamuutuse peatab Eesti elukeskkonna looduse keskele viimine.
    “Mul on raske mõista neid, kes kurdavad, et perele pole midagi lauale panna. Looduses leidub toitu küllalt! Tuleb vaid avada silmad ja õppida pakkuma kõike seda, mis süüa kõlbab,” lausus Mercedes Merimaa.

    Rahvameditsiini peamiseks rolliks on haiguste vältimine : Milleks on siis mets ? Paljud hädad sellest algavadki,et eemaldutakse loodusest,hakatakse jändama igasuguste tablettidega selle asemel,et tundma õppida metsataimi.

    Naksitrallid.
    Muhv: ” Need rotid lõid mind hingelisest tasakaalust täitsa välja !”.

    Sammalhabe :” No,siis võib keeta rahustavat teed. Võtame üks osa köömneid,kaks osa ubalehti,kolm osa palderjani ja hingeline tasakaal ongi käes.”

    Kingpool :” Kas on see kraam su habemes või ?.”

    Sammalhabe :” Ei. Milleks on siis mets ? Paljud hädad sellest algavadki,et eemaldutakse loodusest ja hakatakse jändama igasuguste tablettidega selle asemel,et tundma õppida metsataimi.”

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411