Teisipäev, november 26, 2019
 

Jahijuht: Meiega ei maksa pahandada

Harda Roosna | Hiiu Leht
Hiiumaa jahimehed teevad kohusetundlikult oma tööd, nende sõnum küla­elanikele on, et kütte nähes ei maksa nendega pahandada.
Laupäeval, 16. novembril oli Kõrgessaare jahtkonna jahiseltskond kätte saanud kahe- ja pooleaastase põdra. Kõrgessaare jahtkonna jaoks oli see kuues põder, kes sel hooajal kütitud. “Varsti saab põdrajaht otsa,” ütles jahijuht Raul Randmaa.
Kerge lõunapausi tegi jahiseltskond Märjakaasiku teeristis, et siis taas metsa minna. Hulk oranživärvilistes vestides mehi seisis ümber lõkke ja laskis Jüri Noorkõivu kaasa tehtud hirvemaksapasteedil hea maitsta.
Kõrgessaare jahtkonna omadest oli seekord jahil
26 meest ja kaks naist, nende seas nii kütid kui ajajad. Randmaa ütles, et päris palju on jahimeeste seas neid, kes väikese poisina isa kõrval jahil käima hakanud – nagu ta isegi.
Ühisjahti peetakse nädala­vahetuseti, enamasti igal nädala­vahetusel, sest küttimis­normid tuleb täita. Randmaa ütles, et on ka neid mehi, kes ostavad oksjonilt loa ja üksi varitsusjahil käivad.
“Jaht on mitut pidi oluline – reguleerib ulukite arvukust, kindlasti on see hobi, kindlasti on see tore, sest seltskond on hea,” arutles ta, “aga keegi sellega elatist ei teeni ja kõik teevad seda rohkem lõbu pärast.”
Randmaa: Pahandada ei maksa
Randmaa meenutas hiljutist juhtumit, kus jahimehed Ojakülas metssigu taga ajasid ja ühe perenaise käest pahandada said – mida nad püssidega siin külavahel teevad. Tol korral said nad sealtsamast neli metssiga.
“Eks jahimehed käivad sellepärast külade juures jahil, et külas ei käiks metssigu, kes pahandust teevad, nii et pole mõtet kuri olla, kui püssiga mees jahti peab,” selgitas jahijuht.
“Selles ei ole midagi juhuslikku, jaht on organiseeritud, on arvestatud ohutusega, kõik me oleme läbinud koolitused, teinud katsed,” kinnitas ta, et kõik on kontrolli all ja jahimehed ei satu külade lähistele juhuslikult.
Põtra vähem, kitse rohkem
Keskkonnaameti andmetel tuleb 2019/2020 jahihooajal Hiiumaal lasta 158 põtra, 350 hirve, 378 metskitse ja algne ettepanek oli küttida 1400 metssiga.
Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu lõi kokku küttimisandmed 10. novembri  seisuga: põtru 81, punahirvi 109, metskitsi 145, metssigu 564. Puudu olid veel Leluselja ja Tahkuna jahiseltsi andmed.
“Põtrade küttimist hoiame miinimumlimiidi piires, sest nende uhkete loomade arvukus saarel on vähenenud,” selgitas Sarapuu. “Mets­kitsede arvukus seevastu on viimastel aastatel tõusuteel ja ka küttimismahud on oluliselt tõusnud. Samas ei ole meil olukord kitsega nii drastiline kui mandril.”
Metssigade kohta ütles Sarapuu, et kuigi täpset küttimis­mahtu pole siiani paigas, kütitakse nii palju kui jõutakse, sest arvukust tuleb vähendada nii ehk naa.
Novembri keskel tegi Eesti jahimeeste selts kokkuvõtteid põdra ja metskitse küttimisest. Seltsi juhatuse liige Priit Vahtramäe kiitis Hiiumaa jahimehi, kes andmeid korralikult esitavad. Nende andmete järgi oli kuu keskpaigaks Hiiumaal täidetud 51 protsenti küttimis­kohustusest ja metskitse küttimiskohustusest 42 protsenti.
2010. ja 2011. aasta külmadel talvedel rängalt kannatada saanud metskitse­populatsioon on Vahtramäe sõnul edukalt taastunud. Kui mullu lasti Eestis rekordilised 24 000 metskitse, siis tänavu püstitatakse ilmselt uus rekord – küttida tuleb
31 000 metskitse.
Kütitud hirvi kokku ei löödud, selgitas Vahtramäe, sest seda võimalust on vaid väheste maakondade jahimeestel, lisaks Hiiu- ja Saare­maale kütitakse neid ka Pärnu- ja Viljandimaal.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411