Reede, november 8, 2019
 

Hiiumaa sõber Tanel Malk

Harda Roosna | Hiiu Leht
Harda Roosna | Hiiu Leht
Hiiumaa sõbra au­nimetuse pälvis tänavu ettevõtja Tanel Malk, kes paarkümmend aastat tagasi tuli koos sõpradega saarele ja asutas oma ettevõtte, ehitus­materjalide kaupluse.
Kaupluse nimi Faasion mõeldi välja põhimõttel, et see algaks f-tähega ja ei tähendaks midagi. F sellepärast, et Eesti tollal kõige edukama ehitusmaterjalide kaupluse nimi algas sama tähega. Tolle kaupluseketi nime ei mäleta enam keegi, sest see müüdi soomlastele, Faasion aga on Hiiumaal püsinud 23 aastat.
Kümme aastat, kuni selle suveni juhtis Tanel Malk saare ettevõtjaid ühendavat liitu. 2017. aastal pälvis selle eest Hiiu maakonna teenetemärgi “Hiiumaa tänab”.
Kohtusime Taneliga tema töökohas, rääkisime tiitlitest, ettevõtlusest saarel, parvlaevaühendusest, saare elukeskkonnast, tennisest ja muustki.
Esimese Hiiumaa ettevõtluse sõbra aunimetuse sai Elmo Harjak, mis teid kahte ühendab?
Tanel Malk: Mõlemad oleme Hiiumaa ettevõtluse eest väljas olnud, mitte ainult enda asjade eest, vaid natuke laiemalt näinud meie ettevõtjate huvisid ja proovinud nende eest läbi ettevõtjate liidu seista, Elmo ühes, mina natuke teises valdkonnas. Elmo on oma panuse andnud rohkem arenguseminaride korraldamisel – see on koostööpunkt – mina olen rohkem ajanud transpordiühenduste teemat, teeme koostööd, saame hästi läbi ja oleme Hiiumaal kõik ühise asja eest väljas.
Miks just Hiiumaa sõber?
Mõned aastad tagasi mõtlesime, et senist ettevõtjate tunnustamise traditsiooni võiks muuta ja tuua mingeid uusi asju mängu, aga sellest, et tuleb tiitel Hiiumaa ettevõtluse sõber, seda ma ei teadnud. Ei teadnud ka seda, et mina sel aastal nomineeritud olen.
Mult on küsitud, kas see on nüüd elutööpreemia – suvel panin Hiiumaa ettevõtjate liidu juhi ameti maha. Mitte üldse sellepärast, et ei oska või ei saa, lihtsalt mõtlesin, et hästi pikka aega olen olnud. Teiseks, mitte minu, aga terve Hiiumaa kogukonna kiituseks tuleb öelda, et meie praamiühendus on ikkagi läinud kordades paremaks, võrreldes selle ajaga, kui ma ettevõtjate liitu juhtima hakkasin. Ja praegu on raske leida uut ühist ideed või muret, mis meie ettevõtjaid liidaks, et saaksime nagu üks rusikas olla selle eest väljas. Kõigi esmamure on oma ette­võte. Ka on ettevõtjate liidu liikmete tegevusvaldkonnad suhteliselt erinevad – mõni panganduses, mõni tööstuses, mõni teeninduses… Ühiseid pidepunkte ei ole väga palju, kus me saaksime välja astuda ja öelda, et meil kõigil on ühine huvi. Transpordiühendused muidugi on ühishuvi, internetiühenduse kiirus ja saadavus, elektriühendused… Lennuühendus on hästi oluline kuna pead ise liikuma, kliente liigutama, partnerid käivad siin. See kõik mõjutab meid, aga kõik need infra asjad võtavad aega.
Kasvõi näiteks praam. Eks meil on kogu aeg olnud mõte, mismoodi see asi peaks käima. Kümme aastat rääkisime, et kvaliteet, see on kiirus, kindlus ja stabiilsus – et saaks normaalse kiirusega üle mere; et ühendus oleks suhteliselt tormikindel. Kõik inimesed, kes Hiiumaal elavad, saavad ju aru, et orkaaniga ei saa sõita, üliraskete oludega ei saa sõita, ja see ei tekitagi suurt pahameelt, kui siis mõned reisid ära jäävad või hilinevad, aga et graafik oleks aastaringselt ühel põhimõttel ja Hiiumaa ettevõtjad ei peaks oma logistilisi süsteeme pidevalt muutma.
Praegu see viimane punkt on väikese küsimärgiga, aga loodame, et see ka nüüd laheneb. Nii kaua on seda vett tilgutatud ühte kohta, et see meile ammu teada olev probleem, et raha selle jaoks ei ole, on nüüdseks lahendatud. Alati on laveeritud sellega, et meil on need ja need põhjused, aga kõik tegelikult teavad, et rahaasjad on selle taga.
Kellele Sina selle tiitli annaksid?
See vist ei ole uus lause minu suust, olen seda paar korda varemgi öelnud, et annaksin selle tiitli kõigile ettevõtjatele, kes siin igapäevaselt suudavad ennast püsti hoida ja inimestele palka maksta. Tingimused siin on natuke teistsugused kui mandrimaal. Ma arvan, et eks seal ole muidugi teistsugused probleemid, aga Hiiumaal pead sa alati sammu ette mõtlema. Kui sul on mingit asja vaja, siis sa ei saa seda praegu ja kohe. Mandril istud autosse, sõidad kaks kilomeetrit ja saad oma probleemi lahendatud, siin pead arvestama, et täna ei saa, saan homme. Need, kes siin pikka aega on püsinud, üritavad siin hakkama saada ja kui nad kasvõi iseennast suudavad sellega üleval pidada ega pea mingite toetuste najal elama, siis kõik nad on Hiiumaa ette­võtluse sõbrad.
Kuidas ette­võtjate liit kümne aastaga muutus?
Varem oli organisatsiooni nimi Hiiumaa tootjate ühendus, kunagi Hiiu Kaluri ja tarbijate ühistu eestvedamisel asutatud. Nimi vahetati ära enne, kui mina tulin, Agu Kohari ajal. Kui organisatsiooni peale mõelda, siis Kohari ajal oli poliitikat rohkem, meie püüdsime rohkem tegelda majandus­küsimustega. Mul seda ambitsiooni pole olnud, et poliitilistesse protsessidesse sekkuda. Tuumik on tegelikult sama ja need, kes olid algselt tugevasti sees, on ka praegu: tarbijate ühistu, MjaP Nurst, Saar­te Liinid. Liikmete arv võib-olla mingil määral on kasvanud. Me ei ole liikmete valikul piire seadnud ja oleme öelnud, et ka ühe töötajaga ettevõte on oodatud. Küsimus on, mis on selle ühe töötajaga ettevõtte ootused ja lootused. Neil lihtsalt on teistsugused probleemid, väikeste probleemide virvarr on nii suur, et suurte asjade lahendamisse ta võib-olla ei saagi panustada. Isegi ütleksin, et kui praegu peaksin hakkama nullist tegema, siis mõtleksin, milleks… Vaatan, et töötajatele saan palgad makstud ja tegelen enda jooksvate asjadega nii, et ööd ja päevad segamini. Seda on ju ettevõtjate liidu töös selle kümne aasta jooksul ka näha olnud, et suured ettevõtted saavad selleks rohkem panustada.
Kui keeruline või lihtne on meie ettevõtjaid koostööle saada?
Kui mõtlen ärilist koostööd Hiiumaa ettevõtjate vahel, siis kui see on mõlemale poolele mõistlik ja kasulik, on see päris lihtne. Kui mõelda ühiskondlikku koostööd ettevõtjate liidus, siis see on natuke keerulisem. Saame ju aru, et kõigil on enda asjad ja tööd ja mõni ei taha nii väga pildis olla, kuskile välja minna ja oma nime alla panna, aga kui on ühine teema, siis üldjuhul kõik saavad aru.
Kes meie ettevõtjatest ütles minister Partsile, et Leedo okupatsioon tuleb lõpetada?
Ma ei tea, mina lugesin seda ajakirjandusest. Mäletan sellest protsessist seda, et kui ma ettevõtjate liitu tulin, siis meil olid perioodilised kohtumised omavalitsusliiduga, käisime saunaõhtutel, istusime ja rääkisime. Seal sündis mõte teha ettepanek ministeeriumile korraldada uuring parvlaevade kohta, kuidas on kõige mõistlikum ja rahaliselt kasulikum ülevedu korraldada. Üks initsiaatoreid oli tollal Ants Orav, kes oli väga ambitsioonikas kohe ministeeriumi minema. Saatsime kirja välja ja selle peale reageeriti positiivselt. Komisjon tuli kokku ja  Hiiumaalt käisime seal neljakesi: mina, Enn Randmaa, Ants Orav ja Jaanus Valk. See lause võis seal koosolekulaua ääres läbi käia, aga see ei olnud minu suust. Protsess venis, aga lõpuks Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend ja tema partner selle uuringu tegid. Üle aasta käisime seal, Merily Must oli MKMis see, kes seda vedas. Uuring sai valmis ja siis see jäi pikaks ajaks sahtlisse vedelema. Mis see põhjus oli? Poliitika.
Kas minister Palo sai keerulises olukorras hakkama?
Eks hankega üks paras keerutamine oli, aga kui vaadata tulemust nagu see praegu on, siis ta ju sai hakkama? Atonen ka ju proovis kunagi midagi muuta ja me nägime, mis juhtus – temaga juhtus, aga praamiliikluses ei juhtunud midagi. Ja niisugust veo­mahtu nagu meil praegu liinidel on, ei ole kunagi varem olnud. Vedajal on isegi reserv olemas – pool aastat seisab üks laev kai ääres. Nüüd on juba loodud eeltingimused ka selleks, et tekitada järgmise hankega operaator. Lähitulevikus tuleb ju otsustada, kas riik kasutab parvlaevade väljaostuõigust või mitte.
Kas praegu on riigifirmaga lihtsam või keerulisem asju ajada?
Keeruline on öelda, kas on lihtsam või keerulisem. Praegu käib vaidlus tehnilise poole pealt riigifirmaga, sisu poole pealt maanteeametiga, varem olid ministeerium ühelt ja Leedo teiselt poolt… Arvan, et suhteliselt üks on. Olen kuulnud, et kui Kaido Padar Jaak Kaabelile ametiposti üle andis, siis tema üks soovitus oli: “Kuula hiidlasi, nad tegelikult räägivad täitsa mõistlikku juttu.” Ma arvan, et nüüd, kui rahateema on lahendatud, siis laheneb ka see graafiku teema.
Kuidas läheb 23aastasel Faasionil?
Tanel Malk: Ütleme, et läheb stabiilselt. Ei saa öelda, et ülihästi või ülikehvasti – meil läheb normaalselt niivõrd-kuivõrd me suudame oma teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal siin Hiiumaal ja ka väljaspool seda asja teha. Oleme tugev Hiiumaa keskmine ettevõte, Hiiumaa jae­kaubanduses tarbijate ühistu järel tugeval teisel kohal. Selver on ka, aga eraldi Hiiumaa Selveri andmeid on raske saada.
Oleme ju üksjagu kogemust korjanud ja turul proovinud tugevana asju seada. Mulle on korduvalt otsa vaadatud ja öeldud, et mis teil viga, teil ju meri vahel ja konkurenti pole. Mina ütlen küll, et tänapäeval, kui meil on e-kaubandus, on terve Eesti ja Euroopa konkurente täis. Faasionist ei pea ju ilmtingimata ostma, võib internetist tellida, võib mandrilt ise vedada. Viimasel ajal on Hiiumaale tulnud varasemast rohkem väikeseid ehitajaid mujalt Eestist. Aeg-ajalt potsatab mu meilikasti nende küsimus, kas meil on üldse mõtet teile tulla või võtan kohe kõik kaubad mandrilt kaasa. Siis ikka teeme omad pakkumised ja tihti otsustatakse lõpuks ikkagi meie kasuks.
Vahepeal räägiti, et üks mandri peatöövõtjaga suurehitus saarel viib pankrotti ühe kohaliku alltöövõtja – on see nii?
Ma ei oska seda öelda. Suhtlen küll ehitajatega, aga eks see probleem on alati nii ja naa. Meie küll oleme võtnud seisukoha, et kui on tundmatu alltöövõtja, kes teeb mandri ehitajale tööd, siis me väga krediiti ei taha anda, sest see võib probleeme tekitada. Miks see nii on? Kuuleme küll, et peatöövõtjad tõmbavad alt ja ei maksa, aga sageli pole süü ühepoolne: jäetakse midagi tegemata, midagi on vaja ümber teha, samas väikesel töövõtjal võib-olla polegi ressurssi, et tööd ümber teha. Meie enda kogemus on, et kui müüme otse peatöövõtjatele, siis on probleeme arvete tasumisega vähem. Seepärast ei tohiks ka alltöövõtjal probleeme olla, kui töö on korrektselt tehtud ja tähtaegadest kinni peetud. Kuidas siis meil neid probleeme pole ja alltöövõtjatel on? Viimasel ajal pole selliseid asju Hiiumaal vist ka olnud. Kindlasti on ka selliseid asju, kus alltöövõtjatele maksmata jätmine oli nii-öelda äriplaani sisse kirjutatud. Kui peatöövõtja ikka näeb, et asjad on halvad, pakkumisega mööda pandud, siis kuskilt tuleb ju vahendeid juurde leida. Ja Hiiumaa ei ole selles mõttes mingi erand. Võib-olla ma olen sinisilmne, aga ma ikkagi eeldan, et kui töö on korrektselt tehtud, lepingud korrektselt vormistatud ja nendest kinni peetud, siis üldjuhul probleeme ei ole. Loomulikult on ka erandeid.
Mäletan, kui noore alustanud ettevõtjana rääkisid õpilastele, et elad saarel sellepärast, et kui Kärdla ristmikul tekkib ummik, siis oled selles järjekorras maksimaalselt kolmas auto. Mis on vahepeal muutunud?
Nüüd on Kärdlas ringristmik, nii et ummikus enam väga seista ei saa. Muutunud aga on see, et me vist oleme saanud inimeste lahkumisele ja elanike arvu vähenemisele piduri peale. Sõidan laevaga üle väga tihti, peaaegu iga nädal. Ühel neljapäeva õhtul Rohukülast tulles vaatasin ja mõtlesin – autosid on palju, praam rahvast täis. Kui ma kümme aastat tagasi praamiga sõitsin, siis ma tundsin kaheksakümmet protsenti sõitjatest. Keda teadsin nime­pidi, keda nägupidi, aga nüüd ma enam ei tea. Sellest salongitäiest tunnen ehk kümmet inimest. Ma ei tea, kes need ülejäänud on, kuhu nad lähevad, mida nad Hiiumaal teevad. Selles mõttes on tore, et kui kümme aastat tagasi majanduslanguse ajal räägiti, et kõik lähevad siit ära, siis ehk on väljaränne peatunud. Praegu meil on ilmselt rohkem elanikke kui registris kirjas. Suhtlen ka inimestega, kellel siin suvemajad. Nendelt kuulen, et tänu sellele, et ühendus on nüüd nii palju parem, veedavad nad siin mitu kuud rohkem ja käivad tihedamini. See mõjutab ju palju, kas ta käis siin viimast korda septembris ja järgmine kord tuli mais, või käib ta korra septembris ja oktoobris ja novembris, käib Konsumis, käib Selveris, käib meil, ostab haamri, lillepoti… Üle­eelmisel nädalal käis meil just ette­võttes valla delegatsioon ja nad küsisid, kuidas vald saaks panustada. Ma ei eelda ja ei oota, et vald peaks meie ettevõttel kätt hoidma,
aga elukeskkond – teed, tänavad, lasteaiad, koolid, sportimis­võimalused peaks olema valla korraldada parimal võimalikul moel.
Mida ootad tulevikult?
Loodan, et need üheksa tuhat viissada inimest on jäänud siia pidama ja see number enam ei kuku, pigem kasvab natuke. Vähemalt siin Faasionis on tunne, et Hiiumaal ehitatakse kodusid. Võib-olla mitte Kärdlas, aga mujal saarel. Niinimetatud nurgataguseid suvemaju on igal aastal kerkimas ja see on üheks eelduseks, et mingil ajal need inimesed siin reaalselt olemas on. Juba potsatab postkasti ka tööküsimisi, milles plaanitakse saarele tagasitulemist ja küsitakse, kas on mingit tööd pakkuda. Kolm-neli aastat tagasi polnud ma midagi sellist näinudki, et keegi oleks tööd küsinud. See positiivne areng võib ju jätkuda, kui suurt krahhi ei tule, mis selle jälle teistpidi pööraks. Kokkuvõttes on ju Hiiumaa elukeskkond väga väärtuslik – siin ei ole küll midagi häbeneda.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411