Reede, oktoober 11, 2019
 

Väärtustav taaskasutus Hiiu moodi

Margit Pruul
Laupäeviti on Lehtma sadam rahvarohke. Pool tundi enne Hilleste kabeli annetus­müügi algust hakkab ukse taha järjekord kogunema ja parkimis­kohad täituvad kiiresti. Tullakse mitte ainult teise ringi kraami, vaid ka hasardi ja mõni ka seltskonna pärast.
Antiigipärlite püüdjad on Lehtmas juba pool tundi varem kohal ja järjekorra eesotsas stardivalmis. Hilleste annetusmüügil on nodi jahtimas nii püsikunded kui esmakülastajad, kelleni on jõudnud kuuldus enneolematu järjekorraga kaltsukast.
“Ema rääkis, et laupäeviti tekib Lehtmas reaalne järjekord ja sealt leiab korralikku Rootsi päritolu taaskasutuskaupa – tulimegi koos tüdruk­sõbraga seda uudistama,” rääkis suvehiidlasest Tõnu.
Angaaris sees käib usin sorteerimine ja kaubakuhil kahaneb kiiresti. Noored pered hindavad  valikus olevaid kvaliteetseid lasteasju.
Saarel teist nii rahvarohket paika sügisesel nädalavahetusel naljalt ei leiagi. Lehtmas aga on Hilleste annetus­müügist kujunemas suisa meelelahutuslik sündmus.
“Sattusin esmalt Lehtma “kaltsukasse” uudishimust, kuna nii paljud tuttavad jutustasid müstilisest kohast, kuhu nii palju inimesi laupäeviti kokku tuleb. Olen seda külastanud nüüd juba regulaarselt.
Ikka sellepärast, et Hiiumaa kontekstis on siin äge melu ja suvel olid taaskasutuskraamile lisaks ka kohaliku toodangu letid väljas,” jagas Aivi Telvik oma taaskasutuskogemust.
Teda rõõmustas, et iga kord saab teha ka mõne toreda ostu: “Täna tulin spetsiaalselt vaase ostma, mis minu floristika­õpingutel on väga vajalikeks töövahenditeks.”
Väärtustavat taaskasutust viljelevad siin mitmed. Noor kunstnik väljub kaubaangaarist pildiraamide virnaga: “Uuena on taolised raamid väga kallid, aga siit saan sama raha eest aasta varu ja annan neile oma töid raamides uue elu.”
Ringmajanduse olemusest
Kasutatud esemed annavad võimalusi noortele ehtekunstnikele meisterdamiseks ja mööblirestaureerijatele katsetamiseks. Rahva seas ringi vaadates tundubki, et just noored on siin taaskasutuse võimalusi kasutamas. Ka õmblejatest ja disaineritest püsikliente on Hillestel mitmeid. Kiirmoe brände ju taaskasutuses sageli ei kohta ning nn kaltsukasse jõuavad tegelikult hoopis vastupidavad ja kvaliteetsed esemed. Disaini abil suudetakse kvaliteetse materjali potentsiaali ära kasutada väärtust suurendades ja kasutusaega pikendades. Mööbli, riide- ja muude esemete korduskasutamisega saab sammhaaval vähendada keskkonnamõju ja teha head ka enda rahakotile.
Uuskasutus ehk re-use on asjade korduskasutamine, kasutatud asjale uue väärtuse ja kasutuseesmärgi andmine aga re-design. Hiiumaal toimivad jõudsalt just need ringmajanduse liigid.
Kasutatud riide- ja mööbliesemete soetamine on teadlik valik, mitte vaesus. Püsi­kunded on soodsalt aga stiilselt riietatud ning nende kodud on nutikalt sisustatud. Odavad ja ebakvaliteetsest materjalist asjad tavaliselt teisele ringile ei jõuagi ning taaskasutuses neil väärtus puudub.
Mis on Hilleste fenomen?
Eelkõige võimalus osta korralikke riideid ja esemeid hea­tegevusliku hinnaga. Hindu pole riietel ja esemetel küljes, kuna hinnastamise reegel on lihtne – riided, jalanõud, kangad ja köögitarbed maksavad 20 senti, mööblihinnad algavad 2 eurost ja mänguasjad on suisa tasuta.
Lühike lahtiolekuaeg lisab ostlemisele hasarti.
Hilleste kristliku koguduse liikmed Maimu Nõmm ja Moonika Liive teevad müüja­tööd vabatahtlikena. Paar tundi müüki sümboolsete hindadega tagavad piisava tulu, et kaubakoorma eest tasuda ja ülejäänu kogudusehoone katuse remondi ja puukuuri ehituse fondi lisada.
Maimu sõnul tuleb tihti ette, et ostjad maksavad küsitust enamgi, kuna kõik annetusmüügist teenitu läheb koguduse heaks. Samas puudust kannatavatelt inimestelt nad tasu ei küsigi.
Kaup saadakse sotsiaalselt ettevõttelt Sõbralt Sõbrale, mille omanik on MTÜ Eesti Evangeeliumi kristlaste ja paptistide koguduste liit. Suure läbimüügi tõttu otsitakse ka teisi sarnaseid kauba­kanaleid. Annetusmüügile uue tegevuskoha leidmine on samuti päevakorras, kuna Lehtma sadama omanikul on kuuldavasti ruumidega teised plaanid.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411