Reede, oktoober 25, 2019
 

Musta pässikuga teenid metsast lisatulu

Hardi Põder
Hardi Põder
Maailmas tuntud raviseene – musta pässiku ehk chaga võimsad raviomadused innustavad metsaomanikke seda kasetüvedel levivat “haigust” teadlikult kasvatama.
Eesti on musta pässiku jaoks ideaalne kodu. Pool riiki on kaetud metsaga, millest 1,3 miljonit on eriti hinnatud mahemetsad.
Meditsiiniliste seente kasvatamise ekspert Hardi Põder tuleb neljapäeval, 7. novembril Hiiumaale ja korraldab musta pässiku kasvatamise praktilise õppepäeva. Kõik huvilised on oodatud kell 12 Nõmbas Kapasto teeristis. Praktilisele õppele metsas järgneb teooria osa, mis viiakse läbi Paladel Soera kivimitemajas.
Toime organismile
Musta pässikut on koolitaja Hardi Põdra sõnul teadlaste poolt palju uuritud. “Analüüsid on näidanud tugevat organismile kahjulike bakterite, seente ja põletike vastast toimet,” loetleb ta selle kasulikke omadusi.
Immuunsuse tugevdajana on must pässik teada-­tuntud raviseen. Vene rahvameditsiinis on seda kasutatud ka mitteopereeritava rinna-, suuõõne-, seedetrakti-, kõrvalkilpnäärme-, nahavähi ja Hodgkini tõve ravis.
“Chaga stimuleerib makrofaage ja soodustab kasvajaliste protsesside puhul rakusurma. Suurt rolli selles omistatakse chagas leiduvatele endo­polüsahhariididele,” vahendab Põder fakte teadus­uuringutest. Vähi tekke pärssimist ja mutatsioone tekitavate faktorite mahasurumise võimet seostatakse kõige enam melaniini sisaldusega mustas pässikus. Organismi turgutamiseks ja tugevdamiseks on chagat ka Eestis aastasadu kasutatud.
Aeg keha turgutada
Pimeda ja külma aja saabudes organism nõrgeneb. Selle vastu on meie esivanemad ikka kasutanud erinevaid musta pässiku eliksiire ja teetõmmiseid. Chaga on Põdra sõnul üks ainukesi elusorganisme looduses, mis sisaldab üle 200 bioaktiivse aine ehk meie organismil on chagat tarvitades rikkalikum “toidulaud”, millelt oma varusid täiendada.
Kasvata omale võimas ravim
Musta pässikut kasvatada ongi võimalik vaid istutades sellega läbikasvanud puidu­tüüblid oma metsa kasepuudele. Looduses on musta pässiku levik väga haruldane, kuna eosed lendlevad vaid juhul, kui peremeesorganism ehk kask sureb.
Hardi Põder teab, et on leitud ka üle 80 aasta vanuseid seene ja kase kooslusi. Ta õpetab ka seda, kuidas on õige must pässik kase küljest eemaldada.
“Kuivatada on võimalik nii päikese kui tuule käes, kuid eelnevalt tuleks pässik väiksemateks tükkideks teha,” õpetab Põder. Suuremate koguste juures on mõistlik juba tööstuslikku kuivatit kasutada.
“Tarvitatud on chagat ikka kas eliksiirina nagu toodab ka meie ettevõte Tõrvas või siis tehes kodustes tingimustes teetõmmist,” räägib koolitaja, kes OÜ Chaga meditsiiniliste seente projektijuhina ka ametis on.
Saared sobivad kasvukohaks
Musta pässiku kasvatamiseks sobivad tingimused on kõikjal Eestis. Seen kasvab kaskedele nii märjematel kui kuivematel aladel nii varjus kui ka päikese poole, suurematel ja väiksematel puudel.
Hardi Põder soovitab musta pässiku kasvatust rajades arvesse võtta, et vajaliku puu diameeter oleks vähemalt 10 sentimeetrit. Arvestama peab, et musta pässiku metsa ei saa lähiajal maha võtta, kuna esimene saagikoristus on keskmiselt 5–7 aastal peale tüüblite istutamist.
Nakatatud ja ette toidetud tüüblid on valminud soome laboris, kus musta pässiku kasvatamine on muutumas juba omaette majandus­haruks ja koolitusel osalejatel on võimalik tüübleid osta.
Intensiivselt musta pässikuga nakatatud kask võib toota isegi umbes 8 kilogrammi musta pässikut. Metsa­majanduslikult vähe­väärtuslike metsade tootlikkuse tõstmine uute tehnoloogiate abil on suur samm. Hiidlastel on võimalus koolitusel õpitu  koheselt oma metsa investeerida.
Kokkuostuhind on mustal pässikul väga kõrge.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411