Teisipäev, oktoober 15, 2019
 

Ka väikest rallit saab suurelt teha

Janet Lige
Nädalavahetusel sõideti võidu Saaremaa teedel toimunud rallil, kuu aja pärast toimub Hiiumaa rahvaralli, mille korraldajad soovivad pakkuda elamust nii sõitjatele kui pealtvaatajatele.
8.–9. novembri Hiiumaa rahva­ralli on oodatud sündmus nii võistlejate kui pealtvaatajate jaoks. Hiiumaa rallisid on võrreldud isegi mõne suure rahvusvahelise võistlusega, kus pealtvaatajad moodustavad raja äärde tiheda koridori.
Populaarsust näitab ka see, et prognooside kohaselt stardib seekord 120 ekipaaži, kellest umbes 12 hiidlased. Sel hooajal on vaid ühel rahvarallil olnud üle saja osaleja.
Huvi on üles näidanud ka Läti võidusõitjad. Seega on oodata suisa rahvusvahelist sündmust.
Võistluse üks korraldajaid Marko Eespakk ütles, et kuluaaridest on kuulda, et juba praeguseks on väga paljud saare majutuskohad rallinädalavahetuseks täis broneeritud.
Ka on Hiiumaa rahvaralli hooaja viimane võistlus. Peale seda leiab aset veel vaid autospordiliidu auhinna­gala.
“Kes veel sõita kannatavad ja pole autot talveks ära pannud, siis neil on viimane võimalus Hiiumaal sõita,” kinnitas Eespakk. Ta lisas, et ilmselt on see ka põhjus, miks siia tavapärasest rohkem võidusõitjaid oodata on. “Isegi neil, kes Saaremaa rallit sõitsid, on võimalus sportklassis osaleda – kuu on aega Saaremaa sõidust taastuda ja autod korda teha.”
Osaleda soovijatel aga soovitab ta ennast ruttu kirja panna, sest hiljem ei pruugi enam kohti jaguda.
Neli tundi võidusõitu jutti
Reedel, 8. novembril saab Kärdla Keskväljakust taas ralli service park ehk teenindus­bokside ala, kuhu kogunevad võistlusautod. Korraldajad loodavad sinna saada ka muusikat ja n-ö õhtujuhi, kes publikut kogu aeg võistluse ja tulemustega kursis hoiaks. Nii oleks seal ka pisut meelelahutust nii sõitjatel kui autosid uudistama tulnuil.
Esimene auto stardib reedel Kärdlast umbes kella 18 paiku. Sõidetakse nagu eelmisel aastalgi Kärdla linna­katsel ehk karussellis. See tähendab, et kui osalejaid tuleb nii palju kui prognoositud, näevad pealtvaatajad neli tundi võidukihutamist järjest.
Kärdla katsed sõidetakse nagu mullugi bussijaama, Vabrikuväljaku ja elektri­jaama kandis. Eespakk ütles, et kõige parem vaade publiku jaoks ongi kas Vabriku­väljakul või siis bussijaama juures. Mõlemast kohast sõidavad autod mitu korda läbi, pakkudes põnevat vaate­mängu.
Kärdlas sõidetakse kaks kiiruskatset, ülejäänud kaks reedest katset toimuvad Püha­lepa osavalla teedel.
Ka laupäeval sõidetakse võidu Pühalepa osavalla teedel, kokku kaheksal kiiruskatsel. Korraldajatel käivad läbirääkimised vallaga ja ehk õnnestub neil ka Partsi karjäär võistlusraja sisse planeerida. “Seal oleks sel juhul publikul terve päev vaatamist, sest autod sõidavad sealt läbi neli korda, kord üht- ja siis teistpidi,” selgitas Eespakk. “See oleks pealtvaatajatele tõenäoliselt tõmbenumber ja parim koht, kus laupäevaseid katseid vaadata.”
Võistluskatsed toimuvad üsna kompaktselt koos, mitte mööda saart laiali. Pikim katse on natuke üle 7 kilomeetri ja kõige lühem, enam kui 2kilomeetrine Kärdla linnas. Kiiruskatsete kogupikkus on 51 kilomeetrit.
Võistlejad tahavad head rada
“Ega inimene ei viitsi Hiiumaale tulla, kui tal on vähe sõita – kui peab sõitma mingit nõmedat kiiruskatset, kus ongi sirge tee, kuhu topitud hunnik tünne või heinapalle, et sellega kiirust alla tõmmata,” rääkis rallikorraldaja.
Eespaki sõnul soovivad võistlejad, et oleks ägedad kiiruskatsed ja korraldus peab ka hea olema. “Loomulikult loeb ka korraldus, aga peamiselt toovad rallisõitjaid Hiiumaale tagasi siiski ägedad kiiruskatsed.”
“Me ei tee seda üritust raha pärast, tahame teha võimalikult head asja ja sellest saab ka sõitja aru, kas korraldaja pingutab selle nimel, et oleks üks äge üritus, või korjab ta osalejailt raha kokku ja ülejäänule mõtleb, et käib kah kuidagi.”
Lisaks heale võistlusrajale on korraldajatel mõttes ka afterparty Kärdla kultuurikeskuses. Alustatakse rallisõitjate autasustamisega ja pärast seda on pidu kõigile avatud.
“Soovime, et oleks suur ja korralik pidu ega me ei pea ju saarlastest kehvemad olema. Neil võib ju suur ralli olla ja meil väike, aga väikest ei pea ju kehvemini tegema,” arutles Eespakk ja kinnitas, et neil on plaanis väikest rallit suurelt teha.
Teed tuleb korda teha
Lisaks paaripäevastele liiklus­korralduse muudatustele, teeb hiidlastele kindlasti muret ka see, kas teed-tänavad peale rallit ikka korda tehakse.
“Me ei saa jätta teid korda tegemata, kui tahame ka järgmisel aastal sama võistlust korraldada,” kinnitas korraldaja.
Eespakk arvas, et osa teid, mida ralli läbib, on nii­sugused, mida vald ei hööveldakski, kui aga tee saab rallil kahjustada, tehakse see pärast korda ja viiakse ka kruusa kui vaja. “Võib juhtuda, et kohalikud saavad peale rallit veel parema tee, kui see enne oli, ja kui me teed korda ei teeks, ei puudutaks seda keegi,” ütles ta.
Vallalt teede kasutamisloa saamine on pikk protsess. “Kui läheme valda ürituse korraldamiseks luba küsima, siis on reaktsioon, et vägev ja lahe, et teete, aga kui lähme radade plaaniga, siis öeldakse, et ei, seda ja teist teed ei tohi kasutada ja nii jääbki paljudest variantidest vaid mõni üksik järgi.”
Sellegipoolest loodab Eespakk, et nad ei tüdine võistluse korraldamisest ja jaksavad ikka mõned aastad veel teha.
Tulevad lisaväljumised
Võistluse nädalavahetusel on TS Laevad juba planeerinud parvlaevade lisaväljumisi.
Kui startijate arvu vaadata, tuleb novembri teisel nädala­vahetusel saarele lisaks tava­pärastele külastajatele vähemalt ligi 300 rallisõprade autot. “See on päris suur kogus ja tung parvlaevadele on rallinädala­vahetusel tavapärasest suurem,” hoiatas Eespakk.
Lisaks võib eelmise aasta kogemuse põhjal eeldada, et võistlejatega tulevad kaasa ka sõbrad ja tuttavad. Näiteks eelmise aasta rallinädalavahetuse parvlaevapiletite müüginumbri järgi otsustades käis Hiiumaal koguni 2000 inimest rohkem kui aasta varem samal nädala­vahetusel.
“Pole ju paha! Näiteks Coop oli mullu väga rahul, sest väljaku Konsumi käive oli ralli ajal olnud nagu jaanipäeval,” rääkis Eespakk.
Tema sõnul kasvatabki ralli peamiselt majutus- ja söögi­kohtade käivet: “Praegu on ikkagi suhteliselt nullhooaeg turistide mõttes juba ja seepärast me oma võistlust niisugusel ajal teemegi – suvel paljude teiste sündmuste vahel see ilmselt nii paljusid ei kõnetaks.”
Eespakk tõi võrdluseks Saaremaa ralli, mis toob saarele palju raha. “Sealsed inimesed on võistlusega harjunud ja sellega, et rallirada ukse eest läbi käib. Nad tulevad ehk isegi raja äärde pirukaid ja kohvi müüma,” ütles rallikorraldaja ja lisas, et Hiiumaal on selle koha pealt veel arenguruumi.
Päris nii palju külastajaid siinne rahvaralli ei meelita kui suur Saaremaa ralli, aga kohalikku elu elavdab kindlasti, pakkudes halli sügisesse vaheldust.
Samas oli möödunud nädala­vahetusel Saaremaal stardis 156 ekipaaži, mis on vaid õige pisut enam kui prognoositav Hiiumaal starti­jate arv.
Hiidlastest pistsid Saare­maa rallil rinda mees­konnad Madis Vanaselja/Jarmo Liivak, Mart Mäll/Elmo Valmas ja Imre Randmäe/Indro Mäe. Võistlus lõpuni sõita õnnestus tiimil Mäll/­Vanaselja, kes reedel lõpetasid 155. positsioonil ja lau­päevased katsed 139. kohal. Teisi ekipaaže tabasid tehnilised probleemid.
Ka safety auto roolis olid hiidlased Argo Nurs ja Martin Juhe.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411