Reede, oktoober 18, 2019
 

Juristi 7 meelespead üürileandjale

Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.
Eesti Õigusbüroo juristid on tegelenud paljude juhtumitega, kus üürileandja ei ole saanud mitmeid kuid üüriraha ning üürnik ei ole nõus ka üüripinda vabastama.
Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht ütleb, et väga oluline on uurida üürija tausta, kuna ka korrektne leping ei taga õigeaegselt laekuvaid üürimakseid. “Meie kogemus näitab, et suur osa petturitest üürnikest on ka varasemalt sarnaselt käitunud ning nende nime guugeldades on võimalik leida hoiatusi varasemate üürile­andjate poolt,” sõnas Roosileht. “On selge, et ideaalis on üürileandja ning üürniku suhe usalduslik, kuna tihti jätab üürileandja enda vara üürniku heaperemeheliku hoole alla. Seda enam on mõistlik uurida üürniku tausta ning veenduda tema maksevõimes, soovitav on üürnikuga kohtuda ning tunnetada inimese sobivust. Kui teatav usalduslik suhe on tekkinud, siis tuleb sellegi poolest sõlmida hilisemate arusaamatuste vältimiseks ka korrektne üürileping.”
Kui üürnik ei tasu üürimakseid
Üürileandja võib üürilepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, kui üürnik on viivitanud üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval.
Mõjuval põhjusel võib üürile­andja erakorraliselt nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui üürileandja kõiki asjaolusid arvestades ei saa eeldada, et üürnik lepingu täitmist jätkab.
Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) üüritud asi;
2) lepingu lõppemise päev;
3) ülesütlemise alus;
4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.
Kui üürnik üüripinda ei vabasta
Kui üürnik ei vabasta vaba­tahtlikult üüripinda, võib üürileandja nõuda asja välja üürniku ebaseaduslikust valdusest üürikomisjoni või kohtu kaudu.
Üürikomisjonile avalduse esitamine on riigilõivu vaba, kohtusse pöördumisel tuleb tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivu seadusele.
7 meelespead üürileandjale:
1) Leping – kindlasti sõlmida kirjalikult ja fikseerida kõik kokkulepped.
Lepingus tuleb fikseerida üüri tasumise kuupäev, üüri tasumise viis (sularahas, ülekandega) ja sagedus ning üüri suurus summana.
Kui üüri tasumine toimub sularahas, tuleks igakordsel tasumisel see kahepoolselt fikseerida.
Kui üürileandja keelab näiteks lemmiklooma pidamise ja suitsetamise, tuleb see samuti lepingus kirjalikult fikseerida. Üüripind tuleb üürnikule üle anda üleandmise-vasuvõtmise akti alusel ja selles tuleb ära fikseerida asja seisund üleandmise ajal ning vastavate mõõturite näidud (vesi, elekter, gaas).
2) Kõrvalkulud (tasu üürile­andja või kolmanda isiku teenuste eest) – lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma üüritud asjaga seonduvaid kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Seetõttu tuleb kõik kõrvalkulud, nagu näiteks vesi, elekter, gaas, küte jne. kirjeldada kokkuleppena lepingus.
NB! Korterelamu remondifondi ja laenumaksete tegemine ei ole kindlasti otseselt seotud üürikorteri kasutamisega ja neid kulusid ei pea kandma üürnik, vaid üürileandja ise. Isegi, kui selline kokkulepe on kirjas lepingus, on see siiski tühine ning üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt tagasi juba tasutud maksed. Loe täpsemalt: https://www.juristaitab.ee/uudised/remondi­fond-ning-uhistu-laenumaksed-kes-peab-tasuma-kas-uurnik-voi-uurileandja-kas-juba-tasutud-maksed-saab-tagasi-nouda
3) Tagatisraha – üürileandja võib tagatisraha nõuda kuni kolme kuu üüri ulatuses, enamjaolt küsitakse tagatis­raha ühe kuu üürisumma ulatuses. Üürnik võib tagatis­raha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades, seejuures esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Tagatisraha kuulub tagastamisele pärast lepingu lõppemist juhul, kui üürileandjal puuduvad nõuded üürniku suhtes.
4) Üürilepingu kestus – tähtajaline või tähtajatu. Tähtajaline üürileping lõppeb tähtaja möödumisel, kui pole era­korraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu lõpetamisest tuleb mõlemal poolel ette teatada kolm kuud.
5) Maakleri kasutamine – elu- või äriruumi üürileandmisel võib kasutada kinnis­varamaakleri teenust, kes eeldatavasti tunneb vajalikku seadusandlust ning vormistab vajalikud dokumendid (üüri­leping, üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt).
6) Üürniku tausta uurimine – selgitage välja, kes koos üürnikuga asuvad üüripinnale elama ja millistel põhjustel. Uurige üürniku ja tema abikaasa/elukaaslase tausta ja selgitage välja nende nimed ning isikukoodid (teavitage kindlasti, et soovite nende tausta uurida). Küsige, millega tegelevad ning kus töötavad, uurige vajadusel ka nende osalusega ettevõtete tausta ning tehke päringud vastavates andmebaasides.
7) Üürilepingu lõpetamine – üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused.

Rain Porss
Eesti Õigusbüroo kommunikatsioonijuht

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411