Reede, september 6, 2019
 

Vallavanem: Valmistume majanduslanguseks

Harda Roosna | Hiiu Leht
Augustis kogunes peale puhkust uuesti volikogu ja valla teise sünnipäevani on jäänud vähem kui kaks kuud. Hiiumaa vallavanem Reili Rand, mis teeb praegu rõõmu, mis muret?
Reili Rand: Meil on käsil hästi palju investeeringuid ja oleme töögraafikuid kavandades olnud optimistlikumad, kui on kujunenud tegelik olukord. On olnud rohkem tagasilööke, kui me esialgu arvasime. Minu isiklik mureküsimus on – kas teeme piisavalt Hiiumaa inimeste jaoks? Teistpidi taandub see rõõmuks. Jah, ma tean, et meil on asju, mis ei ole lahenenud, näiteks nagu jäätmete probleem. Jah, me oleme astunud samme, aga need pole olnud piisavad. Aga ma tunnen rõõmu, et nii valla töötajad kui valla allaasutuste töötajad pingutavad selle nimel, et hiidlaste elu oleks võimalikult hea. Mu kõige suurem rõõm on, et see tiim on motiveeritud ja teotahet täis.
Valla viimased suured hanked on oluliselt kallimaks läinud, kaks nurjunud. Vallavalitsus pidi tegema analüüsi – on see nüüd tehtud?
Vaatame igal aastal üle valla eelarvestrateegia, mis on sisuliselt viie aasta rahaplaan. Septembrikuu volikogusse viime korrigeeritud eelarve­strateegia ja selle koostamise käigus me vallavalitsusega selle analüüsi tegime.
Millised olid järeldused?
Kõige suurem järeldus oli, et peame veelgi paremini ette nägema. Kuigi ma ei tea, kuidas see on võimalik. Kui teed investeeringuid, mis sõltuvad projektirahast, siis selleks, et seda raha saada, pead esitama hinnapakkumised. Vahel tuleb teha hange, vahel võtta hinnapakkumised, olenevalt meetmest. See toimub aastal “iks”. Siis saad sa otsuse, siis saad hakata projekteerima või tegema eeltöid ja päris ehitushange on aastal “iks” pluss kaks, halvimal juhul kolm aastat. Mõnel juhul oleks me ise pidanud olema targemad ja eelarvestrateegias oma­osalust suurendama. Teistpidi ei ole see alati võimalik. Võtame sellesama Keskväljaku näite. Me pidime väga selgete reeglite järgi esitama eelarve,
mis tuli teha 2017. aasta hindade järgi. Seda me tollal lõpuni ette ei osanud näha, et kahe aastaga ehitushinnad nii märkimisväärselt tõusevad. Uues eelarvestrateegias jätame sellisteks juhtumiteks mingi puhvri. Mõte on selles, et kui teed finantsplaane, siis sa ei pane end lukku ega kavanda sendipealt ära kogu raha, mida saab investeeringuteks kasutada. Vahel on suur kiusatus teha veel ja veel rohkem, aga peab mõtlema, et raha jääks ka elamiseks ja ettenägematuteks kuludeks, sest miljoniliste investeeringute puhul ei saa kõike alati lõpuni ette näha. See võib ehk tunduda halva planeerimisena, aga pigem on meie inimesed teinud väga head tööd – kõike lihtsalt ei saa ette näha.
Kas Keskväljaku uus hange õnnestus?
Esmaspäevaks tuli neli pakkumust, mis kõik vastasid hanke tingimustele. Praegu käib sisuline hindamine – võrdleme rida realt projekteerijate tabelit ehitajate pakkumistega, et hiljem ei tuleks üllatusi. Protsessiga jätkamiseks peame minema volikogusse, sest need ületavad numbri, mis on kirjas kehtivas eelarvestrateegias. Uued pakkumused aga on väga realistlikud ja pigem teevad rõõmu.
Lõppes jäätmeveo hange, milline on tulemus?
Kaks pakkujat oli, soodsama pakkumise tegi AS Eesti Keskkonnateenused. Vaidlustuse tähtaeg oli augustikuu lõpus ning vaiet ei esitatud. Uue hankega seadsime eesmärgi, et taaskasutusse mitte­minevaid jäätmeid oleks vähem. Teadsime, et segaolmejäätmete äravedu läheb kindlasti kallimaks. Esiteks on kütusehinnad läinud kallimaks, teiseks riiklik keskkonnapoliitika, et segaolmejäätmeid tekkiks vähem. Uue hanke puhul on nii, et mida paremini me kodudes prügi sorteerime, seda odavam on meie jaoks selle äravedu. Selleks, et see oleks võimalikult mugav ja lihtne, lisasime pakendite kodust äraandmise võimaluse.
Aastaid oli nii, et oma­valitsused kuulutasid välja konkursi, kes veab kodudest soodsamalt ära segaolmejäätmed. Pakendeid vedasid jäätmemajadest ära taaskasutusorganisatsioonid. Nüüd hakkab valla korraldatud hanke võitja kodudest ka pakendeid ära vedama. Miks selline segadus?
Uuest aastast tuleb tõepoolest uutmoodi jäätmevedu. Endiselt on meil kohustus kodust segaolmejäätmeid ära anda, aga pakume sinna juurde uut lisateenust. See on niiöelda mugavusteenus ehk võimalus soovi korral kodust ära anda pakendeid ja toidu- ehk biojäätmeid. Kes soovib biojäätmeid kompostida, see võib seda kodus edasi teha. Uue võimaluse pakume selleks, et võimalikult palju jäätmeid jõuaks taaskasutusse. Selleks on hästi oluline, et toidujäätmed ei sattuks taaskasutatavate jäätmete hulka. Toidujäätmeid ei ole mõistlik ka segaolmejäätmete hulka panna, sest nende äravedu on kõige kallim. Võimalus pakendeid kodust ära anda ei tähenda, et avalikud pakendi­majad ära kaoks. Vaatame nende asukohad osavaldades üle ja vajadusel lisame eri liiki konteinerid, näiteks tekstiili jaoks. Aastaid ei ole Hiiumaal olnud tekstiilijäätmeid kusagile ära anda. Taaskasutus­organisatsioonid ei ole huvitatud ise Hiiumaale tulemisest, sest vahemaa on kauge ja mahtu ei ole. Seega otsime lahendust, kuidas seda ise korraldada. Näiteks kogume ise kokku ja transpordime Tallinna või Haapsallu. Vaatame, millised lahendused leiame. Kindlasti on avalikes jäätmepunktides kilepakendi, paberi-papikonteinerid ja siis ohtlike jäätmete konteiner. Püüame teha nii, et igas osavallas oleks vähemalt paar-kolm avalikku kogumispunkti, kus konteinereid oleks liigiti rohkem.
Saaremaal õppereisil nägime, et külapered kogusid segaolmejäätmeid kokku ühte konteinerisse ja ka leping oli ühine, kuna raske ja suur prügiauto igasse õue ei pääsenudki. Kas selline asi on võimalik ka Hiiumaal?
Jah, on võimalik küll. Leping ei tähenda automaatselt, et iga inimene peaks segaolmejäätmeid ja taaskasutatavaid jäätmeid kodust ära andma. Üks ühine piirkond, on see siis küla või naabruskond, mis omavahel hästi koos toimetab ja kus üksteist usaldatakse, võib näiteks nelja-viie maja peale võtta ühised konteinerid ja leida nende jaoks kõigile sobiva koha. Võib ju olla, et ei taheta, et prügiauto õue sõidab, siis sellised ühised lahendused on võimalikud ja väga teretulnud.
Kui hanke võitis sama ettevõte, äkki jätkuvad ka samad probleemid?
Uues hankes on nõue kolm autot, et tagada eri liikidele erinevad kogumisringid. Saime sel suvel tõesti tagasisidet, et isegi kui inimesed tellivad lisatühjenduse, siis ei olnud seda võimalik täita, kuna auto oli ülekoormatud. Samas ei saa me senisele vedajale midagi ette heita, sest ta teebki täpselt selle miinimumi, mida me kunagi ise hankes ette nägime. Seekordses lepingus on kriteeriumid ja nõuded teenuse pakkumisele kõrgemad. Kasvõi teenust osutavate autode arv on suurem, et oleks paindlikkust teenust osutada.
Mis siis, kui teenuse­pakkujal on küll kolm autot, aga üks autojuht?
Siis ma ütleks, et lepingu tingimused ei ole täidetud.
Hiiu maakonna uuele riigimajale otsitakse kohta. Kas on mõistlik jätta endise maavalitsuse suur hoone tühjaks ja ehitada uus riigimaja?
Kui uue riigimaja teema tõstatus, olin täielikult vastu, et hakata uut hoonet ehitama. Just sellepärast, et mis saab hoonetest, mis seisavad kasutuseta nagu näiteks maavalitsuse maja. Kas julgeme loota, et kõik saavad uued omanikud ega jää tühjalt seisma?  Maavalitsuse hoone on selles mõttes kõige suurem küsimärk ja see hirm ei ole kuskile kadunud. Olen selle küsimuse vallavanemana korduvalt tõstatanud ja minu sõnum on, et Hiiumaa kogukond vajab ja väärib vastust küsimusele, mis sellest majast saab? Ka see on vastus, et maja lammutatakse, kui ei ole muud lahendust.  Teisalt, kui mõtleme, millal Hiiumaa kinnisvarasse tehti viimane suurem investeering, siis olen ikka toonud näiteks viimase kortermaja ehituse 2000ndatel. Täna [30. augustil – toim] juhtis üks ettevõtja, kelle ettevõtet me külastasime, tähelepanu sellele, et viimane investeering Kärdla büroohoonetesse on see maja siin, Keskväljakul. Normaalse kinnisvaraturu arengu kontekstis oleks Hiiumaale uut kaasaegset hoonet vaja. Võib-olla saaks sinna rentnikke ka mujalt. Ja muidugi oleks inimesel ka lihtsam asju ajada, kui kõik ametnikud on ühes kohas. Nii et ma ei ole riigimaja ehituse vastu ja me väärime riigi miljonilist investeeringut siia, et saaksime meie inimestele kaasaegse töökeskkonna.
Milline on valla rahaline seis?
Ütleksin, et hea ja kindel. Volikogus on praegu arutusel lisaeelarve, millega suurendame nii tulusid kui kulusid. Planeerisime kehtivas eelarves tulumaksu laekumise kasvu võrreldes eelmise aastaga viis protsenti. Esimesed seitse kuud on tegelik kasv olnud kümne protsendi juures ja lisaeelarvega suurendame selle kaheksale. Me ei planeeri kõiki tulusid ära, kuna mitu kuud on ees ja me ei tea, mida majandus teeb. Nii et valla finantsseis on hea ja me elame päris hästi. Kõigeks siiski raha ei jätku, sest vajadusi on nii palju. Vaadates seda, mis ümber­ringi majanduses toimub, näeme kohendatud eelarve­strateegias ette ka seda, kui peaks tulema majandus­langus. Ma isiklikult arvan, et majanduslangus pigem tuleb, küsimus on, millal. Arvestades, et meil on väga palju suuri investeeringuid käsil, on vallavalitsuse seisu­koht, et meist on vastutus­tundlik valmistuda ka keerulisemateks aegadeks, kus tulud ei kasva. Oleme saatmas volikogusse eelarvestrateegiat, kus järgmiseks aastaks näeme ette tulude kasvu viis protsenti ja siis järgneval kolmel-neljal aastal tulude kasvu peatumist. Sellest lähtuvalt oleme juba teinud korrektuure ka järgmise aasta eelarve lähtetingimusi välja saates.
On ka neid, kes ütlevad, et majanduslangust ei pruugi tulla – äkki on see ettevaatlikkus ennatlik?
Kui on head ajad, kipuvad kulud kasvama, nii peredes kui organisatsioonides on see nii. Sellepärast on vaja teha kulude revisjon ja vaadata, kas kõik kuluread täidavad eesmärki. Seepärast näeme järgmise aasta eelarves ette, et majanduskulud peavad vähenema või vähemalt need ei saa kasvada. Valla rahaline olukord on igati kontrollitud, juhitud ja hea, aga majandus on tsükliline ja pigem valmistuda selleks enne, kui äkki avastada, et oi!, majandus langeb. Me ei pea oma investeeringuid vähendama, aga me ei tohi mõelda, et raha ainult tuleb ja me saame muudkui kulutada.
Kas töötajatel on järgmisel aastal palgatõusu loota?
Praegu oleme näinud ette, et palgafondi kasv on järgmisel aastal suurusjärgus kaks protsenti, sel aastal oli see umbes kolm protsenti. Väga suure osa sellest moodustas õpetajate palgafondi kasv. Kui arvestada, et meie põhitegevuse kuludest üle poole, kuskil seitse miljonit eurot on tööjõukulud, siis kaks protsenti on rahanumbrina päris suur tõus ehkki protsendina tundub väike. Selge on see, et palga­surve jätkub ja meil tuleb palganumbreid üle vaadata ja vajadusel ka ühtlustada.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411