Teisipäev, september 24, 2019
 

Peaproviisor: Ole kodukoha apteegi patrioot

Kärolyn Kivistik | Hiiu Leht
Eesti apteekide liidu peaproviisor Kaidi Sarv paneb kõigile südamele, et inimesed eelistaksid kogukonnaapteeke – nii on kindlam, et maaapteegid püsivad.
Eesti apteekrite ühenduse juhi Timo Danilovi sõnul ähvardab apteegireformi tõttu sulgemine 330 apteeki, mis ei vasta reformi nõuetele. Ta lisas, et alates 1. aprillist ei pruugi patsiendid enam harjumus­pärastest kohtadest ravimeid kätte saada.
Sotsiaalministeeriumis apteegireformiga tegelev Katri Eespere ütles, et Hiiumaal on juba praegu kõik hästi ja reformi kartma ei pea. “Teil on väga vedanud, et enamus apteeke on proviisoriapteegid ning proviisorid ja apteegipidajad, kellega täna kohtusime, teevad oma tööd pühendumisega ja professionaalselt,” ütles Eespere.
Kohalike proviisorite ja apteekritega kohtunud Eesti proviisorite koja juht Karin Alamaa-Aas kinnitas, et apteegikülastajate jaoks ei muuda reform midagi, muutusi on vaid proviisorite töökorralduses. “Siin ei juhtu peale reformi midagi ja ma loodan, et alles jääb ka see üks proviisori osaluseta apteek,” ütles ta.
Proviisori osaluseta on Hiiumaal vaid Benu ketti kuuluv Linnumäe apteek. Kaidi Sarv ütles, et kohtus ka Linnumäe apteegi proviisoriga, kes oli positiivselt meelestatud ja plaanib tööd jätkata.
Alamaa-Aas tõdes, et maakondades ongi kõik hästi ja väikeseid apteeke peavadki enamasti proviisorid. “Käisime Kärdlas kahes apteegis, igal pool on oma patsiendid ja inimesed. Eriti tore oli see vana apteek, mis ongi pika ajalooga ja kunagi spetsiaal­selt apteegiks ehitatud,” rääkis ta.
“Samas kõik peabki arenema ja tore, kui konkurent kõrval on. Hiiumaa proviisoritega laua taga istudes saime aga aru, et nemad ei ole konkurendid, nad on kolleegid ja nii tegelikult olema peabki,” arutles ta. “Nad jagavad omavahel infot, et kui minul mõnd ravimit pole, siis temal on – see ongi kollegiaalne käitumine ja nii need apteegid koos ellu jäävad.”
Perearstiga koos kaob apteek
Sarve sõnul peab alati arvestama aga ka tervishoiu üldiste arengutega. Ta tõi näiteks Kõrgessaare aleviku, kus kunagi olid nii perearst kui apteek, aga enam mitte: “Tahes-tahtmata, kui kaob ära perearst, ei saa apteek toimida.”
Seepärast panebki ta südamele, et alati tuleb toetada oma kodukoha apteeki ja ravimid sealt osta: “Muidugi meeldib inimestele vahelduse mõttes suurlinnas poodides ja apteekides käia, aga jääge ikkagi oma piirkonna patrioodiks.”
Peaproviisor ütles, et reformi eesmärk on paremini vastata tervishoiu praegusaja nõuetele, kuna praegune süsteem ei ole nii paindlik.
Ka on proviisorapteegi eesmärk olla patsiendile lähemal, et otsustamise ja juhtimisahel ei oleks nii pikk nagu praegu. Nii ongi reformi eesmärk anda kohapealsele proviisorile otsustuspädevus selleks, et ta saaks reageerida operatiivselt ning tellida ise kohe ravimid, mida klient vajab. “Praegu on need otsustus­ahelad kontsernides liiga pikad,” märkis Sarv.
Alamaa-Aas lisas, et peale reformi muutub ka nende apteekrite töökorraldus, kes seni on kuulunud kontserni: “Kui ta praegu töötab apteegis, mis pole proviisori omanduses ega saa kõiki otsuseid teha nii nagu tahaks, siis tulevikus muutub ta sõltumatuks.”
Eespere: Ei leiuta jalgratast
Praegu on Eestis 200 proviisor­apteeki. Eespere sõnul ei ole nad apteegi­reformiga jalgratast leiutanud – see süsteem kehtis juba varem: “Lihtsalt vahepeal on olnud mingid süsteemi muudatused, tegelikult aga on reformijärgne süsteem hea ja järeleproovitud nii Eestis kui teistes riikides.”
Alguse sai apteegireform erialainimestelt ehk proviisoritelt, kes apteekides töötavad. “Nemad on tunnetanud, et pole kõikides otsustes vabad, tegelikult peavad nad olema täpselt samamoodi nagu perearstid – see ongi reformi põhimõte,” lisas Eespere.
Lahutab hulgi- ja jaemüügi
Põhimõtteline asi, mida apteegi­reform muudab – see lahutab ravimite hulgi- ja jaemüügi, kuhu juba olemuslikult huvide konflikt sisse programmeeritud.
“Apteegiteenus või ravimite müük pole tavapärane majandustegevus – ei ole nii, et apteek määrab hinna ja inimene maksab,” selgitas Eespere. Kuna osa retsepti­ravimite maksumusest tasub ostja eest riik ehk haige­kassa, ongi tegemist reguleeritud sektoriga, põhjendas ta.
Kuni 2009. aastani oli kogu Euroopas trend ravimituru liberaliseerimise suunas, siis aga otsustas Euroopa kohus, et apteekide puhul võib omandipiirang olla õigustatud rahvatervise kaitse eesmärgil.
Eespere sõnul on ainult proviisorist omanikul õige tunnetus, kuidas balansseerida tervishoiu ja majandustegevuse eesmärkide vahel ja vaid proviisorid oskavad kutseeetikale tuginedes teha õigeid valikuid, mida ei saa eeldada majandusinimeselt.
Karin Alamaa-Aas lisas, et tervishoid ilma piiranguteta ei toimigi, ei toimi perearstiega haiglasüsteem ja ka ravimite müügisüsteemis peavad olema piirangud. “Kui laseme selle vabaks, siis me ei saa tagada, et patsient saab vajalikul tasemel ravi,” leidis ta.
Katri Eespere kinnitas, et riigi jaoks on kõige tähtsam, et ravimid oleksid inimestele kättesaadavad. Kaidi Sarv aga lisas, et ka peale apteegi­reformi on kõik Eesti piirkonnad ravimitega piisavalt varustatud.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411