Teisipäev, september 17, 2019
 

Osavald kontrollib ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud majapidamisi

Ligi veerand majapidamistest Kärdla linna reoveekogumis­alas pole liitunud ühiskanalisatsiooniga. Vald on kontrollinud ja kavatseb ka tulevikus silma peal hoida, mida need majapidamised oma reoveega teevad.
Keskkonnaministeerium otsib koos Eesti veeettevõtete liidu ning Eesti linnade ja valdade liidu esindajatega lahendust reovee vedamise ja purgimise probleemidele. “Hetkeolukord ei anna piisavat kindlust, et mõnel pool Eestis ei juhita reovett loodusesse,” öeldakse ühispöördumises.
Eestis kasutab 17 protsenti elanikkonnast reovee kohtkäitluse lahendusi, millest enim levinud on reovee kogumis­mahutid. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 83 protsenti elanikkonnast.  Kärdla linnas kasutab reovee kohtkäitlust ehk pole liitunud ühiskanalisatsiooniga 24 protsenti majapidamistest.
“Meie keskkonnaspetsialistid on koos keskkonna­inspektsiooniga kontrollinud majapidamisi, mis ei ole ühiskanalisatsiooniga liitunud ja uurinud, mida nad oma reoveega teevad,” selgitas osavalla vanem Lauri Preimann. Vald kavatseb kontrollkäike jätkata juba lähiajal. Praegu valitakse välja konkreetseid kuupäevi ja aadresse.
Omavalitsus peab tagama nõuetekohase puhastuse
Veeseaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus tagama kogu tekkiva reovee nõuetekohase puhastuse. Tegelikult aga on pilt omavalitsustes väga erinev. Osades omavalitsustes väljastatakse reovee kohtkäitluse ja
äraveo eeskirja alusel reovee vedajale vedajakaart, vedusid jälgitakse autodele paigaldatud GPSseadmete abil ning reovee purgimiskohad on piisavad elanikkonna ja ettevõtete vajaduste katmiseks. Samal ajal on oma­valitsusi, kus puudub ülevaade reovee kohtkäitluse ja äraveo mahtudest ning reovee äraveoteenust pakkuvatest ettevõtetest.
Eelkõige on sellise olu­korra tinginud liiga üld­sõnaline reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri või selle puudumine ning puudulik kontroll reovee vedajate üle. Oluline põhjus on ka veeettevõtte ja omavalitsuse ametnike vähene koostöö.
Lauri Preimann ütles, et Hiiumaa valla purgimiskohad on ära toodud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ning vastavalt eeskirjale on reovee immutamine pinnases või laialilaotamine ning mahuti tühjendamine loodusesse keelatud.
“Purgimisteenust osutav ettevõte peab pidama arvestust ära veotud reovee koguste, kuupäevade ning purgimiskohtade üle,” ütles osavallavanem. Ta kinnitas, et Hiiumaal pole ohtu, et teenusepakkuja solgi loodusesse laseks.
Eeskirja “Reovee koht­käitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas” järgi vastutab nõuete täitmise eest kohtkäitlussüsteemi omanik või volitatud esindaja.
Purgimisteenus läbipaistvamaks
Eesti veeettevõtete liidu tegev­juht Pille Aarma on seisu­kohal, et reovee purgimis­teenus peab muutuma läbipaistvamaks: “Kui puhasti keeldub reovee vastuvõtmisest kas selle omaduste või vajaliku mahu puudumise tõttu, siis peaks olema jälgitav, mida reoveega edasi tehti. Võimalus, et auto tühjendati metsa alla või jõkke, tuleb täiesti välistada.”
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul peavad omavalitsused oma taristu arendamise kavades enam tähelepanu pöörama nende inimeste reovee nõuetekohasele kokku­kogumisele ja puhastamisele, kelle reovett ühis­kanalisatsiooni ei juhita. “Juba taristu planeerimisel tuleb arvestada vajalikus mahus purgimiskohtade kavandamisega. Samuti on vaja tõhustada reovee kohtkäitluse aruandlust ning kontrolli,” ütles Liiv.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411