Teisipäev, september 24, 2019
 

Meistrite kodalukud näitusel ERMi

Harda Roosna | Hiiu Leht
Sel nädalal ERMis avataval näitusel “LuKKsus”on au­kohal Hiiumaalt pärit kodalukk, tundmatute meistrite tehtud haruldusi leidub veel saarelgi.
Juuli lõpus käis Heidi Solo Hiiumaal filmimas siiani kasutusel olevaid puulukkusid. Ilmselt üks põnevaimaid leide oli Pühalepa valla Haeste talu aida kolm kodalukku.
Peremees Jaanus Pihla­mets esitles puust valmistatud enam kui sajandi­vanuseid lukkusid, millest igaühel oma ülesanne – valvata varaste eest riideid, vilja või muud kraami – vastavalt sellele, millise aida ust see just kaitses.
Aeg on puidust aida­lukud lausa lumivalgeks pleegitanud, aga töökorras ja vara valvamas on kõik kolm. Pihla­mets rääkis, et vargad olevat siiski leidnud viisi, kuidas meistri tehtud lukkudest mööda pääseda – viljaaida taha­seina, otse viljasalve puuriti auk, millest siis viljal välja voolata lasti. Seda, kas tegu on rahvajutu või tõsilooga, ta öelda ei osanud. Salapärane auk viljaaida taga­seinas on igal juhul alles.
Hulk erinevusi
Heidi Solo oli elevil nagu laps kommipoes, kuna leidis hulga erinevusi seninähtud kodalukkudega. Esiteks olid siinsed lukud sätitud nii, et selle üks serv jäi toeka ukse­piida taha. Nii ei saanud varas lukku ukse küljest lihtsalt ära kangutada. Veel oli lukul aidas sees, piida kõrval täiendav metallvarda kujuline turvaelement. Kõik kolm lukku olid kahe nn võtmega ja ust sai avada vaid kahega korraga, st üks võti üksi ei töötanud.
Üllatus oli ühe kodaluku võtme hammaste suur arv – üheksa. Solo ütles, et seni on talle teadaolevalt suurim võtmehammaste arv seitse. Huvitav oli ka võte, kuidas omanik võtme murdunud hambaid parandanud – hamba asemele oli löödud kabjaraua nael.
Kevadel ütles Solo Hiiu Lehele, et Hiiumaal alles olevate puulukkude hulgas leidub ka kodalukke, kuid mitte ühtegi sellist nagu tuli koju tagasi Lübeckist. Solo sõnul teeb selle eriliseks, et lukk on avatav vaid kahe võtmega korraga, lisaks on sel vertikaalne turvaelement, mida teistel kodalukkudel ei leidu. Nüüd leidis ta üsna sarnase lahenduse Haeste talu aidaustelt.
Haaravad kodalukud
Haeste talust seadsid kodaluku uurijad sammud perekond Jürimäede tallu, kus samuti kodalukk olemas. Pihlamets ütles, et tema vanavanavanaisa ongi tulnud Jürimäede talust.
Sealsamas õuel sai õhku visatud versioon, et kõik need lukud võivad olla sama meistri kätetöö. Solo pakkus, et Jürimäede juures on n-ö esialgsed ja Haeste talus täiendatud versioonid selle tundmatu, kuid väga osava meistri lukkudest.
Heido Solo rääkis, et avastas kodaluku kui sellise kui tema Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli kursusejuhendaja tal seda lukutüüpi uurida soovitas. “Paraku ei osanud ta ise juhendada, kuidas seda teha ja siis ma hakkasin otsima inimest, kes oskaks selgitada, kuidas see süsteem töötab,” rääkis Solo. Kui ta sotsiaalmeedias sellesisulise postituse tegi, laekuski vastuseid kõige rohkem Hiiumaalt. Nii jõudis ta otsingutega saarele.
Solo tunnistab, et kodalukud haarasid teda järjest enam, mida rohkem ta sellesse teemasse süvenes. Olustvere kooli kursuse lõputööna valmis ka Solo esimene puidust lukk, neljapäeval Eesti rahva muuseumis avataval näitusel on talt veel neli uut kodalukku.
Sajandijagu Saksamaal
Näituse Lukksus/Locksury ekspositsiooni pärliks nimetatakse kodalukku, mis kogutud Hiiumaalt. Alaliselt paikneb haruldane puust kodalukk Lübecki muuseumi kogus, kuhu see jõudis 1918. aastal Hiiumaalt, kui etnoloog Richard Karutz käis Eestis vanavara kogumas.
Hiiu Lehele ütles Solo, et tal kulus selle luku leidmiseks päris palju aega.  Vihje, et puulukud võisid jõuda Lübecki muuseumi, leidis ta 1926. aastal välja antud Eesti Rahva Muuseumi aasta­raamatust. Kui ta 2014. aastal asja uurima asus, ei teadnud ta isegi seda, kas Lübecki muuseum jäi sõjas alles või mitte. Selgus, et muuseumi arhiiv oli saanud pommi­tabamuse ja hävinud, aga alles olid muuseumi kogud. 2016. aastal sai ta lõpuks Lübeckist vastuse, et nende kogus on puidust riivlukud ja ka üks puidust kodalukk.
Haruldase luku tõi sel aastal Eestisse Lübecki muuseumi kogude juhataja Lars Frühsorge. “Kord saja aasta jooksul oma päritolumaale sattuda on kingitus nii lukule endale kui ka kõigile seda vaatama tulnud külastajatele,” tõdes Solo.
Lukk jääb ERMi umbes aastaks, sellest tehakse koopia ja lukku ning selle koopiat eksponeeritakse näitusel, mille kuraatoriks Heidi Solo on. Näituse taustaks on film Hiiumaal siiani kasutusel olevatest puulukkudest. Koda­lukk on läbini puidust süsteem, mis töötab raskusjõu põhimõttel.
Kodalukk paikneb üldjuhul ukse välisküljel, teadaolev ainus erand on Hiiumaal Mihkli talumuuseumis. Kodaluku võti näeb välja nagu kamm ja seda ei pöörata, vaid tõstetakse. Võti ja/või riiv võivad olla erijuhtudel metallist. Kodalukke valmistati viimati 19. sajandi lõpul, siis tõrjusid raudlukud need välja.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411