Teisipäev, august 6, 2019
 

Politsei vormikaamerad lihtsustavad menetluskäiku

Sigrid Leigri | Hiiu Leht
Maikuus sai Kärdla politseijaoskond neli vormikaamerat, mille vajalikkus on kolme kuuga igati tõestatud.
“Kaamera lindistus on tõendus­materjalina hea nii politseinikele kui ka inimestele – nad näevad, et politsei ei tee midagi salaja, vaid kõik on salvestatud ja seaduslik,” ütles Kärdla politsei­jaoskonna välijuht Marko Kallas.
Salvestist saab kasutada menetluse käigus kogutud tõendusmaterjalina ja politseinikud ei pea enam kulutama nii palju aega kirjalikule protokollimisele. Tegemist on erapooletu asitõendiga, mille lindistusel näha kõigi osapoolte käitumine. Kallas märkis, et salvestist võib näiteks vaja minna ka võimaliku võimuliialduse süüdistuste menetlemiseks.
Vormikaamerat kannavad patrullpolitseinikud ja välitöid tegevad politsei­ametnikud. Kaamera on üldjuhul kinnitatud politseiniku helkurvesti külge ja hästi märgatav.
Kuigi kaamera on politseiniku vormi küljes, ei toimu pidevat salvestamist. “Kui nähakse, et politseinikul see kaamera küljes on, siis ei pea kartma, et see kogu aeg filmib ja kogu jutt jääb peale,” ütles Kallas.
Keelduda ei saa
Kaamera käivitatakse juhul, kui seda kandev ametnik leiab, et salvestise tegemine on õigustatud ja vajalik. Üldjuhul kaamera käivitamisest teavitatakse, kuigi ette võib tulla ka olukordi, kus teavitamiseks ei ole aega, näiteks juhul, kui kellegi elu on ohus.
“Kui meil vähegi on võimalik ja olukord seda lubab, on meil kohustus inimest teavitada, et me  kaamerat tema filmimiseks kasutame,” selgitas Kallas.
Inimesel ei ole õigust salvestise tegemisest keelduda. “Kui me süüteomenetluse raames tõendeid kogume või kohaldame mingit erimeedet, on salvestis meile vajalik ja see on osa protseduurist,” selgitas Kallas, et just sellepärast ei saa sellest keelduda.
Seda, millal kaamera käivitada, otsustab politseinik sisetunde järgi. Seda, et linti püütakse piinlikke olukordi, siiski kartma ei pea.
“Eelkõige süüteo menetlemisel, kui on vaja tõendeid koguda, ja erimeetmete rakendamisel – kui  peame sisenema kellegi valdusesse, elukohta, – siis paneme kaamera tööle, et kõik asjaolud oleks hiljem salvestisel ilusti näha,” kirjeldas Kallas.
Kaamera rahustab
Ta tõi näiteks lähisuhtevägivallajuhtumid, mis on juba olemuselt keerulised. Tihtipeale on olukord üsna ärev ja politseinikud peavad osapooli rahustama. Samal ajal tuleb ka asitõendeid tähele panna ja siis tulebki appi videosalvestis.
Vahel mõjub juba kaamera nägemine asjaosalistele rahustavalt. “Kui inimene näeb, et kaamera töötab, siis ta ikkagi jälgib ennast rohkem ja proovib ennast taltsutada,” rääkis Kallas. “Sama toimib vahel ka mitte­töötava kaameraga.”
Marko Kallase sõnul on Hiiumaa politseinikud praeguseks kaamera omaks võtnud: “Kaamerast on suur abi – see lihtsustab meie patrullpolitseinike ja väli­töödega tegelevate politseinike tööd kordades.”

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411