Teisipäev, august 27, 2019
 

Muistses Maasilinnas

Tapio Vares | Hiiu Leht
Maasilinn kerkis me ette kummalise mäena muidu lausikul maal, otse kajaka-tiiru­kisase Väikse väina ääres. Siin ta nüüd oli, see Saaremaa teine keskaegne linnus.
Kui piiskoppide Kuressaare linnus säilis ajaloos üsna hästi ja on nüüd üles vuntsitud, siis Maasilinna esma­pilgul õieti nagu polegi, vaid üks uhke mägi. Peale Pöide linnuse hävingut Jüriöö üles­tõusus otsustati uus saarlaste­vastane kants ehitada siia, Väikse väina suudmes oleva sadama­koha juurde. Ordulossi ehitama sunniti muidugi maarahvas.
Linnusel ei olnud aga pikka iga. Juba kaks sajandit hiljem madistasid siin taanlased ja rootslased ning nähes, et vastane võib linnuse kergesti oma Saaremaa tugipunktiks muuta, andis Taani kuningas Frederik II 1576. aastal käsu Maasilinn õhkida.
Ajaloost veel niipalju, et 1987 toodi siit merepõhjast välja üllatavalt hästi säilinud laevavrakk. Käsitööleti müüjanna tegi meile nüüd siin, mäejalamil kiire loengu Maasilinnast ja sellest laevast. Laevakaared olnud vahtrapuust ning puud laeva ehituseks võeti eri andmeil maha kas 1500 või 1540–1550 paiku. Omapärane oli imelik renn laeva põhjas. Võibolla veeti laevaga ka härgi ja too oli virtsarenn, oletas müüjanna.
Maasilinna laev asub alates 2010. aastast Tallinnas meremuuseumis. Lepingu järgi niiöelda hoiul, kuniks Orissaarde ehitatakse säilitamiseks vajalik hoone. Teadagi, ajutised asjad kipuvad olema need kõige püsivamad…
Mõnekümne aasta eest võis linnamäelt avaneda sootuks lagedam vaade, ent veel nüüdki paistavad üle kadaka-­pihla-toome võsa­ribade põllumaad. Halli väina taga laiutas Muhu, lisaks Kõinastu ja õhkõrn kriipsuke Hiiumaad. Roosaare kohal kisasid linnud eriti lõikavalt. Too olla olnud muiste sadama kaitsevall. Sügav pidi see sadam olema! Kui mõelda, et pooltuhat aastat hiljem, hoolimata maakerkest, meri ikka veel linnuse jalami lähedale ulatub.
Siin seisab ka erandlikult maakivist müür, üks jäänus mitmest basteist. Bastei on poolümar eenduv pealt lahtine madal suurtükitorn.
Keskne majalinnus on laotud paksudest dolomiit­plokkidest. Kunagi ringmüüri servis asunud muud hooned on kõik kruusamägedeks saanud. See-eest linnuse peahoone keskosa on lahti kaevatud ja seal avaneb õige esinduslik müürisein. Varemete peale on ehitatud katus. Jah, mõistetav, et see on odavaim ja parim viis kaitsta müüre edasise lagunemise eest. Ent ikkagi, liiga esile tükib see uus pealisehitis, jättes ajaloolise osa enda varju. Pähe torkas miskipärast: Hiinalinnus. Ei tea, miks just Hiina. Võib-olla oleks saanud müürid konserveerida ja katuse ehitamisest pääseda nagu näiteks Rakvere linnuses.
Enne linnusesse sisenemist jäi mu pilk pidama palderjanile. No ütle nüüd, niiske niidu taim siin kuiva kruusavalli otsas!
Algul tundus “maa alla” sisenemine kuidagi ebameeldiv. “Oled sa tont või inimene!?” kargas pähe lause filmist. Tegelikult oli see aga äge, Maasilinna kõige elamuslikum koht üldse. Tegu pole keldri, vaid kolme­korruselise hoone esimese korrusega. Kaks suurt võlvitud ruumi on tükati lambikestega napilt valgustatud, lisaks akendest päevavalguslaike. Mõelda, et üle nelja sajandi tagasi õhku lastud linnuses need võlvid nii hästi vastu on pidanud!

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411