Reede, august 23, 2019
 

Mälestused Balti ketist kipuvad ununema, tunne jääb

Harda Roosna | Hiiu Leht
Täna, 23. augustil möödub 30 aastat Balti ketist, mille moodustasid Eesti, Läti ja Leedu inimesed. Seistes inimketis, näitasid Baltimaade rahvad oma ühist tahet elada vaba rahvana vabal maal. Ei puudunud selles ketis ka hiidlased.
“Hiiumaalt väljus eripraam. Ave Alavainul oli kaasas sini­mustvalge ja kapteni loal ning toel tõmmati meie armas trikoloor punase plagu asemele masti. Kõik hingasid ühes rütmis, oli ülimalt ülev tunne! Seda tunnet peaksime ka nüüd rohkem tundma, selmet viha õhutada,” kirjutas sotsiaalmeedias Ester Liit, kes seisis Balti ketis koos vanima pojaga.
Üllar Laid, kes tollal oli 14aastane, läks Balti ketti seisma koos õe Sülviga. “Ema ja isa töötasid metsamajandis ja sealt läks buss. Läksime õega kahekesi, tema oli täiskasvanu, ema jäi õe last hoidma ja isa ei tulnud kaasa. Ema ja isa viisid meid hommikul vara autobaasi väravasse. Mäletan, et me ei mahtunud metsamajandi bussi peale ja organiseeriti ümber nii, et me läksime Hiiu Kaluri bussi, bussijuht oli Tustit Mihkel. Järgmise asjana mäletan, kuidas Märjamaa ristist Rapla poole keerasime, siis mäletan, kuidas bussid ära pargiti… Edasi läksime jala ja oli palju ootamist enne, kui see hetk kätte jõudis. Kellelgi oli kaasas transistorraadio, mis meie ees mängis… Kätest kinnihoidmise hetk oli hästi ülev. Võimas. Pidulik ja pühalik.”
Maie Jeeser, kes tollal töötas looduskaitsjana ütleb, et palju pole tal sellest meeles, aga oma märkmetesse on ta Balti keti kohta kirjutanud nii: “Need, kes läksid, ei kahetse seda kunagi. Oli jälle ülev ja uhke tunne olla selles pikas ja üksmeelses rahvamassis. Vaatamata sellele, et kett oli kuussada kilomeetrit pikk, jagus Rapla lähistel inimesi topeltridadesse.”
Naljaka seigana on tal meeles habemega mees mootorrattal, kes meenutas väga tollase Interrinde üht juhti Jevgeni Koganit. Mees sõitis ketis seisjatest mööda ja hüüdis: “Ma ei ole Kogan, ma ei ole Kogan!”
Aleksander Vanjuk töötas tollase metsamajandi puidu­tööstuses ja käis samuti Balti ketis. Kaasas oli tal tütar Kristel, teine tütar Merike oli võistlustel ja ta ei saanud tulla. Inimketis seisid hiidlased tema mäletamist mööda kusagil Rapla pool ja ta mäletab täpselt, et ühest käest hoidis kinni tütar, teisel pool Maiste Kalle. Transistorraadio oli kaasas ja sealt tuli see sõna: “Vabadus!”, mida kõik kaasa kordasid. “No ei oska ütelda seda asja,” jäi ta hätta tollase tunde sõnastamisega. Hirmu igal juhul ei olnud. Oli ju Hiiumaal tollal vaiksem ja suurt midagi ei juhtunud, nagu juhtus Tallinnas või Tartus, kus punkareid vangi pandi.
Ka EPT tollane juhataja Eelar Pisa püüdis meenutada Balti ketis käimist, kuid paljugi on ununenud… Talle meenus, et sõitu organiseeriti n-ö ülevaltpoolt ja kuna EPT-l oli buss olemas, siis pandi buss täis ja mindi. Meeles on ka see, kuidas sinimust­valge laevamastis lehvis. Ta ei mäleta seda, kes hoidis tema paremast, kes vasakust käest, aga tunne on veel meeles: “Õnnis tunne oli.”

 

Sildid:

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Tõnu Otsason

    Algas see vaimne pööre minule Eestimaa laulust ja kõigi sellele eelnenud ja järgnenud sündmustest
    Vabaduse laulu paeval nõudis esimesena Eestile iseseisvust Muinsuskaitse juht. Kõnetooli tõusis Teiste kõrval ka Heono Kiik, kes Vene võimu all ei saanud oma romaane avaldada ja töötas meil Lõpe pargis vanemaednikuna. See park on senini alles ja töötab külapargina (jaanipeod, naljapäevad,, kontserdid, puhkerajad
    Väga köitvad olid muinsuskaitse päevad, roingkäiud Tartus ja Pärnu. Hõisati hüüdeid vabadusest iseseisvusest, omakultuurist. Pärnus nägin linna läinud rahvakolonni kõrval hõilavat naerulnäoga rõõmsameeloset Valter Voolet alias Partsi Peetrit. Küll oli hea meel kogeda, et ka Hiiu rahvas ootab oma riiki ja pääsu NL nuriseaduste survest.Pärnu Muiuseumirahvas oli soovitanud meile, Hiiumaa esindajaile ( Ain Tähiste, Mattias, kunstnik Aav jt ) erakorteri. Korteri omanikud jätsid meile võtmed ja katsid inähtamatute haldjatena igal päeval toidulaua. See oli suur üksmeel ja rõõm, mis meid ümbritses.
    Sama toimus Tartus muinsuskaitse päevadel. Saime osa *Alliksaare luuleõhtust ja teatrietendusest.. Enim ja ülevaim oli lippudega minek ülesToomemäele. Kui kolonnis olid veel mõned trikoloorid, siis üliõpilaste maja juures kus toimus kõnekoosolek olid lipukangad hoonel küll eri värvidena lahus, ent voogasid uhkelt vabaduse tuules. Hoogu andsid ajaloprofessori Sulev Vahtre kindel kõne ja teiste osalejate sõnad . Selgus, meeie noorusaeg võib taastuda. See rõõm, mis oli linnas tänavale minnes kohata sõbralikke inimesi, külastada väikeseid pisipoode, kus su nägu jäeti meelde ja võisid küsida, mis süda ihaldas.Siis veel Kadrioru Noortepark, kus oli tegevust igale eale, loomaaed. mis kõrvuti pargiga Samas Kose- Lükatil võis näha jalutamas presidenti, rinnuni ultuva heinaga aasal- Nägin seda pilti olles tema talu vastas paikneva Kose-Lükati Vabvaõhukooli mänguväljakul 5- aastasena 1939. aastal
    Eestis oli hubane elada. Puudus vägivald.
    Balti keti korraldamist arutasime Ülo Nugise poolt juhitava Eesti töökollektiivide
    Liidu juhatuse koosolekuil, kus olin Hiiumaa esindajana. Saime ülesande kokku kutsuda Hiiumaa *TKL juhtaus, jagada ülesanded ja leida transport. Asutust juhatajate hea tahe ja üksmeel andsid soovitava tulemuse. Saime sellega hakkama. Sündmust aitasid korralda ja inimesi teavitada Kodanike Komitee esindaja ( Metsaots?) ja Rahvarinde esindajad.
    Eesti Töökollektiivide Liit oli läbinisti rahvuslikel alustel toimiv Liit. Saime igakordselt siit tuge ja vaimustust
    Kord istusime TKL koos, istungil ei olnud seekord juhatuse liiget Endel Lippmaad. Saime teada, et Tallinna ja Eestisse tuleb NLKP Keskkomitee komisjon Eesti poliitilist elu kontrollima, Komisjoni oli kutsunud kohtuma NL poole hoidev Interrinne. Sain aru et seda peab Lippmaa teadma. Võtsin oma peale käskjala rolli. Leidisn Lippmaa tema töökohalt akadeemias. Ei olnud pikka mõtlemisemaad. Ka eestlaste seisukoht tuleb ära kuulata ja võimalikult varem. Lippmaa korraldas selle paari telefonikõnega
    Komisjoni saabumisel võtsime teda Kadriorus vastu TKL juhatuse liiikmete ja rajoonide esindjatregaArnold Rüüteli ametiruumis, ümarlaua ääres.
    Saime igamees öelda oma sõna. Külalised veendusid et Eestimaa on ühtne ja otsustav- loobuda eestkostest ja saada vabaks.

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411