Reede, august 16, 2019
 

Kogemus: Droonid saaksid merepäästes abiks olla küll

Harda Roosna | Hiiu Leht
Harda Roosna | Hiiu Leht
Rahvusvahelisel mere­päästeõppusel otsiti merehädalisi esmakordselt mehitamata õhusõidukite ehk droonidega ja katse oli edukas.
Teisipäeval Hiiumaa rannikul toimunud merepäästeõppuse Hiiu SAR 2019 õppuse ala oli mitu miili Hiiumaa rannikust eemal ja selle kirdepoolne ots ulatus Osmussaareni.
“Me pole kunagi varem nii suurel alal õppust teinud,” märkis politsei- ja piirivalveameti laevastiku juht Kaupo Läänerand.
“On tõeline väljakutse leida abivajavad inimesed, kes on meres igal pool laiali – kes uppuval laeval, kes päästeparvel, kes merre kukkunud – selleks on vaja absoluutselt parimat koostööd,” lisas ta.
Selleks, et õppus oleks võimalikult realistlik, oli toimunu kohta väga vähe infot, näiteks polnud teada, kui suur on abivajavate inimeste hulk.
“Kui vanasti tehti õppusi, kus kõik oli ette mängitud, siis nüüd on vähe infot ja vaatlemegi vahetut reageerimist,” selgitas Läänerand.
Josephine võttis kaasa päästevesti
Esmakordselt kaasati õppusele droonid, mis teisipäeva hommikul seisid Kärdla sadamas ootel, valmis välja lendama. Üks kahest, Eesti idu­firma Hepta Airborne arendatud Josephine, meenutas väikest helikopterit. Drooni raami sees oli punane päästevest.
Idufirma töötaja Ryan Saar selgitas, et droon saab päästevesti kaasa võtta, et heita see merrekukkunud inimesele. Veel rääkis ta, et mehitamata õhusõidukeid on nad varem kasutanud Elektrilevi võrkude seisundi kontrollimiseks – droon lendab liini kohal ja teeb sellest pilte. “See on märksa efektiivsem ja kiirem võimalus, kui saata sama tööd tegema mees, kes kõnnib läbi soode ja rabade,” selgitas Saar.
Drooni tegevusraadius sõltub saatjate-vastuvõtjate võimsusest, Josephine puhul on see 4–5 kilomeetrit. Lennuaeg on akudega drooni puhul 30–45 minutit ja selle ajaga jõuab see päris kaugele. Olemas aga on ka bensiini­mootoriga droonid, mille lennu­aeg pikem.
Droon kopterist odavam
Tallinna lennujuhtimis­keskuse lennujuht Tarmo Pihlak rääkis, et droone on seni kasutatud aerofotode tegemiseks, maaalade kaardistamiseks, eksinud inimeste otsimiseks ja elektrivõrkude seireks, päästeõppusele aga kaasati need esmakordselt. “Õppuse üks eesmärkidest ongi saada kindlust, kas droonid sobivad merepäästeoperatsioonide läbiviimiseks,” ütles Pihlak.
Drooni üheks eeliseks helikopteri ees nimetas ta hinda: “Helikopter on kallis, sellega lendamine on väga kallis ja ka opereerimine võtab palju raha. Helikopterite baasiks on lennuväljad, droonide baasi võib aga luua, kuhu iganes – see võib olla näiteks auto pagasiruumis – ka ei vaja nendega opereerimine väga mahukat erikoolitust.”
Pihlak ütles, et mida rohkem droonid arenevad, mida rohkem need suudavad lennata ja tõsta, seda avaramad on nende kasutusvõimalused. “Miks mitte ei võiks neid kunagi kasutada ka inimeste merest väljatõstmisel,” pakkus ta.
Praegu veel takistavateks asjaoludeks nimetas ta piiratud lennuaega ja nappi tõstejõudu. “Kusjuures õppus, kus droonil on inimene peal, toimub juba sel kuul Helsingis – piloot lendab niiöelda drooni sees,” lisas Pihlak.
Koostöö õnnestus
Tarmo Pihlak ütles eile Hiiu Lehele, et õppus kujunes edukaks ning näitas, et tulemuslik koostöö droonioperaatorite ja päästekeskuste vahel on võimalik. “Sel korral leidis droon merest päästmist vajava objekti ning edastas sellest nii otsepildi kui koordinaadid,” rääkis Pihlak.
Õppustel kasutatud droonid jõudsid ka tagasi baasi. Pihlak oletas, et tõenäoliselt need droonid vette kukkudes vee peale ei jää, samas on võimalik nendele vajadusel külge panna ujukid. “Olen kindel, et merepäästedroonide puhul tulevikus seda võimalust ka kaalutakse,” lisas Tarmo Pihlak.
Teisipäeva hommikul alanud õppuse stsenaariumi järgi põrkasid kokku kaks lõbusõidu­laeva, millel oli reisijateks palju välismaa kodanikke. Merepäästekeskusesse helistasid paanikas inimesed, kes küsisid abi nii inglise kui  ka vene keeles. Helistajad teatasid, et abi vajab suur hulk inimesi ja paljud neist on sattunud vette. Samal ajal tuli merepäästekeskusele veel üks teade, et kadunud on koos lapsega merele läinud kalamees. Mõlemad juhtumid toimusid suurel merealal ning Eesti palus rahvusvahelist abi Soomelt.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411