Teisipäev, juuli 2, 2019
 

Kaheksa üksikobjekti jäävad riikliku kaitseta

Keskkonnaamet plaanib vaadata üle kaitsealused loodusobjektid ja osa neist kaitse alt välja jätta – Hiiumaal on nendeks kaheksa üksikobjekti ja võib olla ka üks park.
Hiiumaa loodusemehe Joann Kallase (1911–1999) algatusel 1962. aastal kaitse alla võetud Heistesoo kased kasvasid tema sünnikodu, Soosaare talu õuel.
Kased on nüüdseks hävinud, viimased vanakesed läksid kaduvikuteed 2015. aastal. Hiiu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise eelnõu seletuskirjas märgitakse, et säilinud kändudel ja uutel kaskedel puudub väärtus kaitsealuse looduse üksikobjekti tähenduses.
Heistesoo küla elanik Tüüne-Kristin Vaikla, kelle õuel kased kasvasid, ütles, et on otsusest teadlik ja usaldab keskkonnaaameti otsust. “Nende kaskede iga saab täis ja mulle on see protsess tundunud loogiline,” ütles Vaikla.
Vastuväiteid ei tulnud
Kõrgessaare osavalla maadel läheb kaitse alt välja veel kolm objekti, mis kõik asuvad Kõpu poolsaarel: Oja küla saar, Ülendi küla kadakas ja Hirmuste küla Karmu talu püramiidkadakas.
Emmaste osavallas on kaks objekti: Kuusiku küla Leetselja neli kadakat ja Õngu külas asunud Putkaste mänd.
Ka Käina osavalla maadel on kaks objekti: Nasva küla kadastik ja Tärkma küla Herne talu sanglepp.
Hiiumaa objektide kaitse alt välja arvamisel lähtuti keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo spetsialisti Andres Milleri välitööde tulemustest. Miller kontrollis aastatel 2012–2017 üle kõik Hiiu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid.
Keskkonnaministri määruse eelnõu läbis koos-
kõlastusringi ja avalikustamise mullu. Maaomanikelt ja kohalikult omavalitsuselt eelnõule ettepanekuid ei laekunud.
Kõrgessaare park jääb kaitseta?
Kogu Eestis võib riikliku kaitseta jääda sadakond parki või puistut, objektidele, kus loodusväärtused olemas, kehtestatakse uus kaitsekord.
Sille Ader keskkonnaametist ütles Hiiu Lehele, et Hiiumaal vajavad uuendamist Tilga maastikukaitseala, Leluselja jugapuude ja sanglepaallee ning Kõrgessaare pargi kaitseeeskiri.
“Tilga kaitseeeskiri on meil töös ja meil ei ole plaanis ala kaitse alt välja arvata,” ütles Ader. Samuti on plaanis kaitse alla jätta
Leluselja jugapuud ja sanglepaallee ning nende kaitsekorda uuendada.
Ader viitas, et Kõrgessaare park on uuendamata piiridega ja juba 2002. aastal tegi tollane Hiiumaa keskkonnateenistus ministeeriumile ettepaneku park kaitse alt välja arvata ning pargis asuvad kaks jugapuud üksikobjektina kaitse alla võtta.
Hiiumaa valla arenguosakonna juhtaja Monika Pihlak ütles, et Kõrgessaare park on tervikuna muinsuskaitse all ning esialgu ei ole kavas täiendavalt kohaliku kaitse alla võtta. “Kuid kindlasti ei juhtu sellepärast pargiga midagi halba ja me hooldame ja hoiame seda jätkuvalt,” ütles Pihlak.
Tattar: Põhimõtted on muutunud
Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhataja Taavi Tattar selgitas saadetud pressiteates, et üle vaadatakse kõik kaitsealad, millel pole veel kaitsekorda.
“Eelkõige teeme uue kaitsekorra neile aladele, kus on looduskaitseväärtused ilmselgelt olemas,” ütles Tattar.
Tema sõnul tuleb sageli ette olukordi, kus 60–70ndatel ehk nõukogude ajal kaitse alla võetud alad on nüüdseks küsitava väärtusega. Tattar selgitas, et ka looduskaitse põhimõtted on muutunud ja kaitseta jäetakse peamiselt väikesed objektide: pargid, puistud, puud, kivid.
“Kui me mõtleme ühe puu peale, mis on kuuekümnendatel kaitse alla võetud, siis paratamatult ta on looduse meelevallas ja tänaseks ei pruugi tast olla mitte midagi järgi,” tõdes Tattar.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411