Reede, juuni 7, 2019
 

Vastulause Hiiu Lehe artiklile

Möödunud reedel, 31. mail ilmunud artikkel “Linkov andis Pritsumaja arendaja “võla” inkassosse” oli lugejat eksitav, ühingu liikmete suhtes ülekohtune ja sisaldas liiga palju faktivigu, et sellele mitte reageerida.
Ainuüksi juhtlause ise on juba väär, öeldes, et “MTÜ ise peab majutuskohta ruumides, mis ehitati hoopis muuks otstarbeks”. See ei vasta tõele. Ilmselt on kellegi heatahtliku inimese mälu mänginud vinger­pussi, sest algselt nõupidamiste ruumina kavandatud hooneosa ei saanud projekti hindamisel rahastaja poolset heakskiitu, sama oli ka duši teemaga, neid ei peetud rahastaja poolt vajalikuks.
Väide: “Hiljem restaureeris SA Tuuru omavalitsuse rahastusega ka kõrvaloleva kuuri ning see ühendati Pritsu­majaga klaasgalerii abil. Kuurist pidi saama infopunkt lisapinda ja sinna plaaniti koosolekuruumi ja ladu.” See ei vasta tegelikkusele. Kuur ehitati 2013. a valmis hoopis 50% Leader meetme toetuse abil, milleks oli osaline rahastus summas 22 348,01 eurot, lisaks oli ühingu omaosalus, millest omakorda osaliselt toetas Hiiu vald 6000 eurot. Projekti nimetus: “Avaliku WC rajamine ning Hiiu Maakonna Tuletõrjeühingu ruumide rekonstrueerimine.“ (saab kontrollida HKK lehelt). Seda avalikku ruumi kasutab vald tasuta siiamaani. See oli 100% ühingu juhitud tegevus ning projekti abil sai ehitada valmis hoone korpuse ning sinna avaliku WC.
Teine projekt, millest artiklis räägitakse, on EASi esitatud toetuse taotlus, mille abil rekonstrueeriti Pritsumaja I korrus ja ehitati klaasgalerii. Ehitati turismiinfokeskusele lisaks täiendavad WCd, aga mitte dušid. Kogu projekti juhtis meie ühingu liige, teenuse tellis SA Tuuru. Edukalt saadi ka rahastus, kuid EAS ei näinud, et antud nõupidamiste ruum (mis sel hetkel oli täielikult välja ehitamata) ega ka dušiteenus turismiinfokeskuse meetmesse sobiks, mistõttu need tegevused projektist ka eemaldati ning nendele rahastust ei saadud. Mõlemad funktsioonid (nagu ka väike kööginurk turismiinfokeskuses) on ühingu enda rahastusel välja ehitatud ning seetõttu ka leitud rakendus, et ühing saaks omatulu teenida.
Vaidlusalune peateema Arenduskeskusega oli aga lepingu punkt 2.1.3, mis kirjeldab Rendileandja kõrval­kulusid ja loetleb nende hulgas haldusteenuse korraldamise. Loos viidatakse lepingu punktile 2.1.4, mille üle ei vaieldud ja mida on korrektselt täidetud, sest on üheselt arusaadav, et infokeskus koristab oma terri­tooriumit ise. Kõik need, kes on kinnisvaraga kokku puutunud, saavad aru, et ka haldus­teenuse korraldamisega kaasnevad kulud. See punkt on olnud lepingus sees alates selle sõlmimisest 9.05.2014 ja seda pole sinna hiljem lisatud. Punkti rakendati alates 2018. aasta algusest, mida arenduskeskus ka mitu kuud aktsepteeris ja tasus.
Turismiinfokeskus kasutab oma valduses olevaid ruume täna viis korda odavamalt, kui on hetkel kehtiv samaväärse pinna turuhind ja peaks olema igati olukorraga rahul, mis ei tähenda, et lepingu tingimuste üle ei võiks ka tulevikus arutada.
Arenduskeskuse nõukogu on oma viimases 22. mai 2019 nõukogu otsuses nõustunud haldusteenuse rakendamisega ning tänaseks on võlgnevus tasutud.
Georg Linkov
MTÜ Hiiu maakonna
tuletõrjeühing

Lisaselgitus vastulausele

Georg Linkov viitab oma vastulauses, et vaidlusalune punkt Hiiumaa arenduskeskuse ja Hiiu maakonna tuletõrje ühingu sõlmitud lepingus oli 2.1.3., mitte 2.1.4., millele lehe­loos viidatud.
Selgituseks olgu öeldud, et lepingu punktile 2.1.4. viitas arenduskeskuse juhataja Liis Remmelg. Nüüd edastas Remmelg loo autorile ka lepingu punkti 2.1.3. [kogu lepingut ei ole loo autor näinud – HR]. Punktis 2.1.3. on küll nimetatud haldusteenust, kuid selle põhisisuks on kõrvalteenused, mille eest on arenduskeskus samuti tasunud. Hiiu Lehe loos olid toodud ka summad, mis tasutud kõrvalteenuste eest: elektri ja kütte eest tasus arenduskeskus 2018. aastal tule­tõrjeühingule 1622,18 eurot, pügiveo eest 29,37 eurot ja vee eest 90 eurot.
Lepingu punkti 2.1.3. tekst: “lisaks Rendile peab Rentnik tasuma Ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulude (edaspidi Kõrvalkulud) eest järgneval kuul vastavalt Rendileandja poolt esitatud arvetele, arvel viidatud panga­kontole. Kõrvalkuludeks on kulud Rendileandja või Rendileandja poolt vahendatud kolmanda isiku teenustele nagu: elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon, küte, haldusteenus. Rentnik tasub tarbitud elektrienergia ning vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt arvesti näitudele ning Rendileandja poolt esitatud arve alusel.”
Lepingu järgmine punkt 2.1.4., millest oli eelnimetatud leheloos juttu, aga avab haldus­teenuse sisu ja sätestab, et neid peab osutama rentnik ise.
Liis Remmelg lisas, et 22. mail otsustas Hiiumaa arenduskeskuse nõukogu nõustuda, et edasiste aru­saamatuste vältimiseks sõnastatakse haldusteenuse sisu uuesti. “Ootan selle kohta ühingult ettepanekuid,” lisas arenduskeskuse juhataja.

Harda Roosna

Samal teemal Hiiu Leht
31. mai 2019 lk 3.

Kommentaar

Ly Johansen: “MTÜ Hiiumaa Turismiliit oli Pritsumaja ümber­ehituse algataja, kuna EASis oli avanemas fond, kust kõik maakondlikud turismiinfokeskused (TIK) said teatud tingimustel raha taotleda, ning turismiliit oli sel ajal EASi partner ja Kärdla TIKi haldaja.
Esimene samm meie jaoks oli leida usaldusväärne partner, et kui teha nii suur investeering, oleks kindlus vähemalt kümme aastat kasutada kordatehtud pinda sihtotstarbeliselt. Selleaegne tuletõrjeühing ei olnud pädev ega aktsepteeritav partner, seepärast kaalusime ka TIKi asukoha muutust, kas Tuuru majja või sadamasse. Selge oli see, et linna keskväljakul olev Pritsumaja oli selleks siiski kõige sobivam.
Tol ajal linnapeana töötanud Georg Linkov lahendas asja lihtsalt, tema ise, ta abikaasa Kristi ja mõned head sõbrad astusid MTÜ liikmeteks, neid oli nii palju, et üldkoosolekul hääletati vana juhatus maha ja valiti uus, kes hakkas ühingut n-ö õigesti juhtima. Seejärel oli lihtne teha lepinguid ning juurde hankida ka linna ja tollase Hiiumaa omavalitsuste liidu (HOL) toetusraha. Tänaseks on ühingu juhatusse jäänud ainult Georg Linkov ja Kristi Linkov.
Ümberehituse projekti tellis ja tegi Leader rahastuse toel Hiiumaa Turismiliit ja selle alusel küsiti ka EASilt raha. Turismiliit andis asjad Tuurule üle, kuna see oli meie MTÜ jaoks liiga suur projekt, ka polnud meil kuskilt võtta vajalikku omafinantseeringut.
EAS kui rahastaja seab oma tingimused, mille järgi toetusraha antakse ja kohe oli teada, et ka fond ei ole piisavalt suur, et selle eest saaks kõik planeeritu. Samas ei tehta neid projekte ju EASi pärast, vaid ikka meie kogukonna vajadustest lähtuvalt. Vaja aga oli nii koosolekuteruumi kui suuremat laopinda, väga oli vaja ka avalikke tualettruume ja dušše. Oli ju avaliku tualettruumi puudumine Kärdla linnas olnud probleemina üleval aastaid ja aastaid.
Nii ei ole majutusteenust sellesse majja mitte kunagi projekteeritud ja EASi poolt ei olnud aktsepteeritud ükski tasuline teenus selles hoones. Just sellepärast ei rahastanud EAS koosolekute ruumi, kööginurga ja tualettruumide ehitust. Seejärel leidsid vahendeid Kärdla linn ja HOL, et projekteeritut osaliselt rahastada, aga summa ei olnud piisav, et kõike valmis teha.
Muuseas, rahastaja ehk EASi üks tingimus oli ka pikaajaline fikseeritud hindadega rendileping, miks see nüüd enam ei ole piisavalt mõistlik, jääb lepingule allakirjutanute vastutada.”

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411